Itaaliast, õigemini sealsest võlakirjaturust, on saanud Euroopa liidrite edu baromeeter. Ja vaid paar päeva pärast ELi tippkohtumisel väljakäidud «kõikehõlmavat plaani» on baromeetri näit pahaendeline: Itaalia laenukulud pole langenud. Nad on jonnakalt ja murettekitavalt kõrged.
Kõlava teate (rohkem laenu Kreekale; suur pangasüstide kuur; EFSFi võimendus) tulemusel vallanduma pidanud ralli osutus lühikeseks.
Itaalia 10-aastaste riigivõlakirjade tootlused kõrguvad üle 6 protsendi ning kaugel pole 6,5 protsendi piir, mis turgude meelest pole jätkusuutlik.
Kui läinud nädala reformid investorite usaldust Itaalia vastu ei taasta, on euroala tulevik tume. Paljud fondihaldurid peavad Itaaliat «liiga sureks, et välja upitada» (ingl. k. too big to bail), räägitakse turgudel.
BlackRocki haldur Michael Krautzberger ütleb: «Kui peaks valima ühe asja, mida jälgida, jälgiksin ma Itaalia tootlusi. Ja et nad pärast tippkohtumist tõusnud on, ei ennusta head.»
10-aastaste Itaalia riigivõlakirjade tootlused hüppasid eile 6,10 protsendi peale ja ohustavad euroajastu tippmarki (6,40 protsenti). Alates Euroopa Liidu tippkohtumise teadaandest neljapäeva varahommikul on tootlused kerkinud 30 baaspunkti jagu.
Tegemist on kõrgeimate tasemetega alates augustist, mil Euroopa Keskpank (EKP) taaskäivitas oma riigivõlakirjade ostmise programmi. Kui EKP poleks asunud Itaalia võlakirju üles ostma, oleksid tootlused juba ilma igasuguse kahtluseta üle 6,5 protsendi.
Royal Bank of Scotlandi (RBS) andmetel on EKP alates 5. augustist ostnud Itaalia riigivõlakirju ligikaudu 70 miljardi euro eest.
Itaaliat katva murepilve tõttu nõuavad investorid ja pankurid nüüd eurotsooni reformipaketi kohta rohkem üksikasju. Eriti pakiliselt tahetakse informatsiooni EFSFi kohta. Investorid ja pankurid ütlevad, et kui Itaalia tahab oma majandust päästa ja tootlused alla tuua, tuleb neil pidada kinni paikapandud tähtaegadest.
Esmane mure on praegu, et Itaalia tootlused tõusevad edasi, õõnestades niigi õhukest usaldust ning peletades võlakirjadest eemale üha enam investoreid. Itaalia peab tuleval aastal refinantseerima ligi 300 miljardi eest võlakirju oma 1,6-triljonilisest võlamäest. Tootluste järsk tõus võib anda ränga hoobi refinantseerimise maksumusele ja turumeeleoludele, süvendades hirmu, et Itaaliast saab euroala järgmine kriisiohver ja abivajaja.
Optimistlikumalt häälestatud analüütikud väidavad, et tippkohtumise tulemusel peaks huvi Itaalia riigivõlakirjade vastu kasvama. Seda seetõttu, et uute võlakirjade puhul peaks esimesed 20 protsenti kahjumeid olema kaitstud eurotsooni poolse garantiiga.
Üks pankur ütles: «Kõige suurem mure on, et võlakirjaoksjon võib nurja minna. Eurotsooni teate valguses seda ilmselt ei juhtu. Järgmine suur Itaalia oksjon – eeldatavasti novembri keskel – peaks ilusti õnnestuma.»
Uute võlakirjade kindlustuse tahtmatu tagajärg oleks aga, et nõudlus vanade ringluses olevate «kaitsetute» võlakirjade järele kukub. See võibki seletada, mis tootlused alates neljapäevast tõusevad. Ühtlasi ütlevad investorid, et nad ei taha osta Itaalia võlakirju seni, kuni EFSFi asjad on lahti seletamata.
Investorid kardavad üle kõige järgmist stsenaariumi: eurotsooni poliitikud vaikivad reformide üksikasjade kohta, Itaalia aga venitab oma eelarvemeetmetega. Mis kergitab tootlusi veelgi.
Seega jääb paljude investorite arvates vaid üks võimalus: EKP peab hakkama veelgi agaramalt Itaalia võlakirju üles ostma.
Keskpank on alates augustist ostnud kokku ligikaudu 100 miljardi euro eest riigivõlakirju, 70 miljardit sellest peaksid olema Itaalia omad. Paljud fondihaldurid ja strateegid peavad seda aga ebapiisavaks.
RBSi vanemstrateeg Jacques Cailloux ütleb: «Mis Itaaliasse puutub, siis viivad kõik teed EKPsse. Ainus viis tootlusi stabiliseerida või alla tuua on, et EKP ostab Itaalia võlakirju hulgi kokku.»
Krautzberger BlackRockist ütleb: «Üks tähtis asi, mis eurotsooni tippkohtumise avalduses selgitamata jäi, oli see, kas EKP ostab võlakirju edasi või mitte.»
Ta ütles, et kõik silmad on nüüd kinnitunud EKP uuele presidendile Mario Draghile, kes peab esimese «intressimäära koosoleku» ja pressikonverentsi maha neljapäeval.
Kuigi Draghi ei lahku ilmselt sel nädalal oma eelkäija Jean-Claude Trichet’ seatud kursilt, võib ta hiljem olla sunnitud seda tegema.
Investorid ja strateegid ütlevad otse, et Draghi peab ilmselt viskama Itaalia võlaturgudele üüratuid summasid. RBS näiteks on kokku rehkendanud, et üles oleks vaja osta lausa 700 miljardi euro eest Itaalia riigivõlakirju.
Alternatiiv oleks strateegide arvates euro kokkukukkumine. Aga seda tahaksid Draghi ja EKP iga hinna eest vältida.
Copyright The Financial Times Limited 2011.