Itaallane Mario Draghi hakkab tänasest täitma Euroopa Keskpanga presidendi kohuseid. Super-Mario hüüdnime kandev Draghi oli ka üks neist, keda Eestil tuli veenda oma sobivuses euroalasse.
Kõrk itaallane asus Euroopa Keskpanga presidendiks
1. november 2011, 08:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konservatiivse majanduspoliitikaga riikide ajalehed «tervitasid» tänavu kevadel Draghi saamist Jean-Claude Trichet’ mantlipärijaks appihüüetega. Financial Timesi kolumnistid kirjutasid, et bränd «Made in Italy» näitab toidu- ja moekaupade kvaliteeti, kuid keskpankuri puhul tähendab pigem läbikukkumist.
Saksa tabloid Bild avaldas Draghi edutamise puhul esiküljel hüüatuse «Mamma mia!». Bild selgitas oma ehmatust väitega, et inflatsioon käib itaallaste elulaadi juurde nii nagu tomatikaste makaroniroa juurde.
Eesti pole Draghile võõras. Draghi oli ka üks neist vägevaist, keda Eesti ametnikel ja poliitikuil tuli veenda, et sobime euroalasse. Postimehele kirjeldati Draghit kui terava mõistuse, kuid üleoleva suhtumisega inimest.
«Päris kindlasti jättis ta mõistuse ja asjatundlikkuse poolest terava mulje. Seda nii analüütiliselt kui ka väljenduslaadilt. Ta võib olla ka väga otsekohene,» märkis üks Postimehega kõnelnud allikas.
Samas jättis Draghi endast mulje kui üleolevast rahandustegelasest, kellele Eesti-suuruse riigi probleemid korda ei lähe. Teisalt, kui suutsid tema tähelepanu võita, siis märkas ta ka pisikese riigi majanduse nüansse ning ülbus kadus.
Draghi juhtimisstiili Euroopa Keskpangas võib kirjeldada väljendiga hands-off. Las-minna-stiili võib kasutada, kui olla täie hooga oma ülesannete kallal ametis olevate professionaalide juht.
Teoorias võiks see sobida, sest Frankfurdi pilvelõhkujas peaks tõesti ametis olema oma ala asjatundjad. Teooria ütleb, et hands-off-juhi eesmärgid on väljaspool organisatsiooni. Seda poleks ka imeks panna, sest euroala võlakriis on uue presidendi peamine proovikivi.
«Sisu mõttes pole kindlasti tegu «lõdva itaallasega». Kindlasti on ta raha stabiilsuse eest kindlalt väljas olev keskpankur,» iseloomustas Postimehe allikas.
Analüütikud näevad aga võlakriisi lahendusena just inflatsiooni tagantõhutamist: kui raha on odavam, on üle jõu käivate laenude alla mattunud riikidel lihtsam võlgu maksta. Kreeka suurejoonelise päästekava tingis paljuski hirm, et investorid kaotavad usu Itaaliasse. Viimase võlakoorem läheneb 120 protsendini SKTst.