Lepik: Kreeka võla kustutamine on ebaõiglane
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarkinvestor.ee asutaja Kristjan Lepiku kinnitusel on Kreeka võlgade kustutamine ebaõiglane Portugali ja Iirimaa suhtes, kes on tublid olnud ja peavad nüüd täies mahus laenu tasuma.
«Suure kemplemise järel on Euroopa saanud küll päästeplaani kokku, kuid selle juures on väga palju «agasid»,» rääkis ta.
«Esiteks - kui palju lõplikke päästeplaane on Euroopa viimase 1,5 aastaga välja toonud? Päris palju ja iga kord on mõne aja pärast ilmnenud, et veel rohkem on tarvis,» arutles Lepik.
Tema sõnul on praeguse kokkuleppe puhul oluline see, et pangad on valmis 50 protsenti Kreeka võlast maha kirjutama. Kuid isegi sellisel juhul loodetakse alles 2020. aastaks Kreeka võlg SKT suhtes 120 protsendini saada, mis on endiselt väga kõrge tase. Seega võib võlgade kustutamine ehk lühiajaliselt pinget vähendab, kuid see ei lahenda Kreeka probleemi.
«Siin on oluline veel see, et pankasid sunnitakse kahju kandma, kuid samamoodi võlakirju ostnud Euroopa Keskpank ei pea allahindlusi tegema, sest muidu oleks neil omakapital otsas,» toonitas ta. Samuti jääb laen täies mahus üles Euroopa Komisjoni ja MFi laenukonsortsiumile.
«Kuidas see õiglane või tasakaalus on? Lisaks võiks küsida, et kui Kreeka laenu maha kirjutatakse, siis kuidas võiks see õiglane olla Portugali ja Iirimaa suhtes, kes on tublimad olnud ja nüüd peavad täies mahus laenu tasuma? Kreekas ollakse kahtlemata suure naeratusega täna,» nentis analüütik.
Teine oluline punkt on tema sõnu EFSFi tehnilised detailid, mis on veel selgitamisel. «Paistab et soovitakse EFSFi suurendada võimendusega üle 1 triljoni euro. Seega võetakse riske rohkem, kui riikide antud garantiide maht ning kui 2008.a. finantskriis midagi võinuks õpetada, siis seda, et sellise finantskeemia kasutamine võib üsna halvasti lõppeda,» lausus ta.
Kokkuvõttes paistab Lepiku sõnul nendest Euroopa otsustest selgelt välja, et peamine eesmärk tundub olevat turge rahustada. «Ehk et patsientide ravimise asemel paistab peamiseks eesmärgiks neile võimalikult kena kleit hankida, et pildil hästi välja näeks. Seega ei saa seda kindlasti pidada Euroopa võlakriisi lahenduseks, sest see pakett lahendab fundamentaalseid probleeme vähe. Mõne aja pärast siis järgmine vaatus.»