Ökonomist: Kreekal seisavad valusad sammud alles ees
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nordea Eesti peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul seisavad Kreeka majandusel kohanemine ja kärped alles ees.
«Mäletame Eesti kogemusest, kui valus on majanduslangus ning tööpuuduse kasv. Konkurentsivõime taastamiseks peaksime nägema palkade ja pensionide märkimisväärseid kärpeid, mis mõjutab elanikkonna heaolu laiemalt,» rääkis Palm Kreeka olukorrast.
50 protsendi erasektori võlgade mahakandmise näol on Palmi sõnul tegemist solidaarsusega Euroopa tasandil, aitamaks hädas olevaid liikmesriike erakorralises situatsioonis. «Ka Eesti saab täna Euroopa Liidult märkimisväärset välisabi ning seega on ka Eesti poolt abi andmine teistele loogiline. Võlakirjade mahakirjutamine aitab Kreekal kohaneda. Ilma välisabita oleks Kreeka sunnitud veel rohkem võlgu maha kirjutama,» nentis ta.
Eilsed sammud näitavad Palmi kinnitusel, et kriisi olukorras võetakse ette vajadusel uusi meetmeid. «Suurte riikide pankrot oleks kõigile liiga kulukas, seega kui triljonist jääb väheks, leitakse lisa.»
Haircut ehk võlgade mahakirjutamine, ei asenda tema kinnitusel aga majanduse kohanemise vajadust. «Kreeka vajab ka edaspidi välisabi. Haircut'i puhul on tegemist lihtsalt välisabi jagamisega riikide ja erasektori vahel.»
Euroopa majanduse jalule seadmiseks on Palmi sõnul peamine tugevdada olemasolevat majanduspoliitilist raamistikku.
«Peaksime liikuma selles suunas, et ennetada probleeme võimalikult varasemas staadiumis. Lisaks kokkuleppeid rikkuvate riikide survestamisele võiks mõelda ka tublide riikide premeerimisele. Alati ei ole vits see kõige parem meede, eriti siis, kui see tuleb hilja,» rääkis Palm.
«Ühtlasi oleks vajalik säilitada raamistik, mis võimaldaks turgudel võimalikult varakult anda signaali võimalikest probleemidest.»