LHV analüütiku Nils Vaikla kinnitusel ei saa tippkohtumine võlakriisile lõpliku lahendust tuua sest probleemide algallikas peitub ikkagi Lõuna-Euroopa riikide murettekitavas rahanduslikus olukorras.
Analüütik: tippkohtumine ei saa võlakriisile lahendust tuua
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala tippkohtumiselt saadetud sõnum oli tugevam kui finantsturud ootasid. Kuigi mitmed detailid jäävad hetkel veel selgusetuks, näiteks millises mahus EFSF garanteerib võlakirjadelt tekkida võivaid kaotusi või täpselt kui suureks kujuneb fondi lõplik maht, andsid euroala liidrid selge sõnumi, et võlakriisi lahendamisel on asutud otsustavalt tegutsema ning lõhed erinevate seisukohtade vahel on ületatud.
Kreeka laenukoorma kergendamises, pankade kapitalipuhvrite tugevdamises ja finantsstabiilsusfondi suurendamises kokkuleppele jõudmine vähendab oluliselt turgude kahtlusi Euroopa liidrite üksmeelele jõudmise võimalikkuses. Seega võrreldes juulikuise tippkohtumisega on võlakriisi peatamisel liigutud mitu sammu edasi ning aina enam on nüüd võimalik keskenduda finantssektori tugevdamisele ning probleemsete riikide abistamisele.
Itaalia lubas tippkohtumisel riigieelarve tasakaalu viia 2013. aastaks lisades selle nõude sisse ka põhiseadusesse, mille kohaselt riigi laenukoorem hakkaks edaspidi järk-järgult kahenema. Reformidega ja pangandussektori tugevdamisega lubas jätkata ka Hispaania.
Seega võlakriisi edasine areng ja EFSF suurendamise vajadus sõltub konkreetsete riikide sammudest, kuid nii pangandussektori rekapitaliseerimine kui ka päästefondi suurendamine lisab finantsturgudele stabiilsust, mille raames on hätta sattunud riikidel kergem keskenduda riigirahanduse korrastamisele.
Kreeka võlakoormus alaneb tippkohtumise kokkuvõttes avaldatud prognooside kohaselt alles 2020. aastaks 120 protsendini, mis tähendab, et tõsised pingutused kärbete ja reformide osas on Kreeka jaoks veel ees.
Võlgade osalise kustutamise abil on Kreekal rohkem hingamisruumi, et abipaketiga kaasnevad kohustused täita. Laenude kustutamine tekitab katsumusi Euroopa pangandussektorile, eelkõige Lõuna-Euroopas, kuid praegune lahendus on kokkuvõttes vähem ebameeldivam ja kulukam, kui Kreeka koordineerimata maksevõimetuks muutumine.