Euroala juhid said võlakriisi lahenduse osas kokkuleppele
27. oktoober 2011, 06:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroala juhid jõudsid Brüsselis pärast kaheksa tundi kestnud, kohati väga teravaks läinud läbirääkimisi võlakriisi lahenduse osas kokkuleppele, kirjutas Reuters.
Läbirääkimised algasid eile õhtul enne kella üheksat ja jõudsid finišisse hommikul kell 5.
Esiteks saab Kreeka veel sel aastal uue päästepaketi mahuga 130 miljardit eurot. Juulikuus olid riigijuhid kokku leppinud 109 miljardis euros. Ka Eesti riik on EFSFi kaudu selle osaline.
Prantsuse president Nicolas Sarkozy ja Saksa kantsler Angela Merkel pidasid isiklikult läbirääkimisi pankadega ja jõudsid nendega kokkuleppele vähendada Kreeka võlgu 50 protsendi võrra. Riigijuhid loodavad sellega kärpida Kreeka võlakoormust 120 protsendini SKTst.
Võlgade vähendamise kokkulepped sõlmitakse pankadega, kokkuleppe sõlmimine on vabatahtlik.
EFSFi tulejõud kasvab 4-5 korda. Kui EFSFi algne maht oli 440 miljardit, siis praegu on selle laenuvõimest alles 250 miljardit, sest laene on antud Iirimaale ja Portugalile. Uus maht saab olema umbes 1 triljon eurot.
Eurotsooni juhid loodavad, et triljonist piisab, et hoida ära probleeme Itaalia ja Hispaania võlakirjadega. EFSFi hakkavad paisutama Hiina ja Brasiilia investeeringud. Samuti hakkab fond tagama osaliselt võlakirju, mida investorid ostavad esmaselt turult. Riikide garantiid ei suurene.
Päästepaketi kolmas osa on pankade rekapitaliseerimine. Juba eile õhtul jõudsid euroala juhid kokkuleppele, et pankade kapitaliadekvaatsuse nõuded kasvavad 9 protsendini tuleva aasta 30. juuniks. Euroopa pangad vajavad 106 miljardit eurot lisakapitali.