Eesti logistikud lähevad Singapurist malli võtma
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Singapuris on kogu kaubavahetuse kohta käiv info elektrooniline ning sestap on nii erafirmadel kui tollil ja politseil tööd vähem. Logistikaklastri kinnitusel võiks see ka Eestis nii olla, mistõttu minnakse novembris sealse süsteemiga tutvuma.
Sama moodi käib kaubavahetus Amsterdami sadamas, kus info veetava kauba kohta tuleb korra sisestada ning sealt saab sadam, politsei ja toll teada, mis vaja. Ago Tiiman Eesti logistikaklastrist nentis, et ka Eestis on kavas kaubavedudeks luua ühtne integreeritud infosüsteem.
«Igal juhul saab ideest asja. Praegu on peamine probleem selles, kuidas leida üksmeel valitsuse ja erasektori vahel,» rääkis Tiiman ning kinnitas, et suveks peaks kava valmis olema, sealt edasi on tegutsemine lihtsam.
«Meil ei ole erasektor nii tugev, et luua ühtset süsteemi, mille riik üle võtaks. Mõlemad pooled on liiga väiksed, et kogu projekti ise valmis teha,» rääkis Tiiman.
Novembris läheb logistikaklaster tutvumisreisile Singapuri, kus üheks eesmärgiks on kohtuda sealse süsteemi loojatega. «Singapuri puhul käib kogu väliskaubandus läbi ühtse infosüsteemi Tradenet. Meie eesmärgiks on sellega tutvuda ja malli võtta,» rääkis Tiiman.
«Nad alustasid oma IT süsteemi loomist samuti logistikast, sinna koondati tollipaberid, load, muud vajalikud dokumendid. Kauba sissetooja peab igal pool täitma tohutult pabereid, seda kõike võib teha aga automaatselt ja elektrooniliselt.»
«Singapuris, kus on tegemist monarhilise demokraatiga, otsustati 1987. aastal, et kaubanduse jaoks tuleb luua ühtne infosüsteem. Riik tellis Ernst&Youngilt auditi, mille kohaselt oli kogu kava ainukeseks kitsaskohaks ametkondlik vastuseis, sest igaüks tahab oma asja ajada. Kui see Singapuris juba keeruline on, siis mis siis veel meist täieliku demokraatia tingimustes rääkida,» netis Tiiman.