Pangad teenisid kolmandas kvartalis 424 miljonit eurot puhaskasumit
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kokku teenisid Eestis tegutsevad pangad kolmandas kvartalis 424 miljonit eurot puhaskasumit, millest ligi 80 protsenti moodustas tütarettevõtete müügist saadud erakorraline finantstulu.
Pankade tegevuskasumi kasvule aitas kaasa ka puhasintressitulu suurenemine, kuna nii EURIBORi tase kui ka laenuaktiivsus tõusis eelmise kvartaliga võrreldes mõnevõrra.
Ettevõtetele septembris väljastatud uute laenude maht oli viimase kolme aasta suurimaid. Varasemate kuudega võrreldes anti Eesti ettevõtetele rohkem eelkõige pikaajalisi laene ja liisinguid, mille käive ulatus septembris 226 miljoni euroni.
Uute laenude märgatava kasvu põhjustasid Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnutsi peamiselt paar suurt kinnisvaraga seotud laenuprojekti.
Investeerimislaene võtsid rohkem ka töötleva tööstuse ettevõtted. Ettevõtete uute laenude aastakasv on alates 2011. aasta kevadest kiirenenud, ulatudes kolmandas kvartalis ligi 30 protsendini.
Üle 60 päeva maksetähtaega ületavate laenude osakaal laenuportfellis alanes 5,9 protsendini. Pikaajalises võlgnevuses laenude maht kahanes kuuga rohkem kui 50 miljoni euro võrra.
Viivislaenud vähenesid kõigis laenusegmentides, aga enim kinnisvarasektoris. Viivislaenud ja laenuprovisjonid vähenevad üha enam lootusetuks hinnatud laenude bilansist väljaarvamise tagajärjel. Lisaks on pangad vähendanud varem tehtud allahindlusi ka üksikutele laenuprojektidele antud hinnangute paranedes.
Eraisikute hoiuste aastakasv kiirenes 13 protsendini. Ettevõtete ja eraisikute hoiused suurenesid septembris 54 miljoni euro võrra 7,7 miljardi euroni. Lisaks nõudmiseni hoiustele on sel aastal ebakindlas investeerimiskeskkonnas pidevalt suurenenud tähtajaliste hoiuste maht.