Swedbank Eesti tulud teenustasudelt langesid 5,2 protsenti
25. oktoober 2011, 09:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbank Eesti üksuse kasum kasva kolmandas kvartalis 49 protsenti 63,1 miljoni euroni. Kogutulu suurenes 11 protsenti 79,4 miljoni euroni, kusjuures intressitulu kasvas 9 protsenti, teenustasutulud aga langesid 5,2 protsenti teatas ettevõte.
Laenuportfelli aastase kahanemise 9,5 protsendi võrra põhjustasid peamiselt amortisatsioon ja uute laenude mahu vähenemine, mis oli tingitud madalast nõudlusest. Hinnates tulevikuvõimalusi, kasutavad ettevõtted investeerimiseks endiselt rohkem omavahendeid ja reserve, eelistades seda uute laenude võtmisele. Ka eratarbimise tagasihoidlik taastumine ei ole veel piisav, et mõjutada sellega pankade laenuportfelli kasvu. Võlakoormuse vähenemine Eestis on seega jätkuv ning selle suuna muutumist 2011. aastal veel oodata ei ole.
«Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole krediidi kättesaadavus Eestis halvenenud. Siiski tuleb arvestada, et Eurotsooni riikide võlakriisist põhjustatud raha hinna tõus hakkab juba jõudma ka Eesti majandusse,» kommenteeris laenuturgu Swedbank Eesti peadirektor Priit Perens.
Swedbanki hoiuste maht kasvas aastases võrdluses 7,2 protsenti, ületades kolmandas kvartalis eelmist kvartalit 3,1 protsendi võrra. Laenude ja hoiuste suhtarv oli 121 protsenti (143 aasta tagasi).
Kolmandas kvartalis vähendati laenukahjumite eraldisi 13,7 miljonit eurot, võrrelduna nende suurenemisega 1,1 miljoni euro võrra aasta tagasi. Probleemsete laenude (ingl k impaired loans)maht kolmandas kvartalis vähenes, sama trendi jätkumist on oodata ka edaspidi. 2011. aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga oli see 491 miljonit eurot, võrreldes 561 miljoni euroga 2010. aasta kolmanda kvartali lõpus.
Laenukahjumite vähenemist mõjutas peamiselt ettevõtete laenuportfelliga seotud provisjonide vähenemine, kuid tööhõive kasv on veidi parandanud ka eralaenude tagasimakseid. Märgatavalt on paranenud ettevõtete laenuportfelli kvaliteet (reitingute struktuur). Seda toetab nii nõrga finantsseisuga ettevõtete hulga vähenemine, kui ka ettevõtete olukorra parandamisele suunatud tegevused. Kvaliteedi paranemist on oodata ka edaspidi, kuigi negatiivsed signaalid maailma majanduses suurendavad ebakindlust.
Perensi sõnul teeb heameelt probleemsete laenude osakaalu jätkuv langus. Ta lisas siiski, et majanduse paranemine ei kajastu veel tarbijate käitumises. «Kuuldes sõnumeid laiast maailmast, on tarbijad alalhoidlikud ja eelistavad hoiustada, samuti on ettevõtted uute projektide algatamisel veel ettevaatlikud,» rääkis Perens.
Puhas intressitulu suurenes aastaga 8,9 protsenti. Puhas teenustasutulu vähenes 5,2 protsenti, võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Aktiivsete klientide arv kasvas aastaga 10 700 võrra, kelle seas on 7000 era- ja 3700 äriklienti.
Kulud suurenesid aasta lõikes 16,7 protsenti, tingituna tööjõukulude kasvust ja uutest turundustegevustest.