Kreeka võib vajada 444 miljardit eurot

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tumedad pilved Kreeka kohal
Tumedad pilved Kreeka kohal Foto: SCANPIX

Kreeka majanduse allakäik on viimase kolme kuuga olnud niivõrd sügav, et rahvusvahelised võlausaldajad peavad käima käesoleva kümnendi lõpuks välja 252 miljardit eurot abilaenu, kui Kreeka võlakirjade hoidjatele ei suudeta suruda peale kibedaid kärpeid.

Sellised sünged järeldused seisavad rahvusvaheliste laenuandjate «rangelt salajases» raportis, mille koopia Financial Times oma valdusse sai. Summa ületab enam kui kahekordselt vaid kolm kuud tagasi kokku lepitud 109 miljardit Euroopa Liidu ja IMFi eurot.

Troika (IMF, EKP ja EL) analüütikute rangema testi järgi koguneks Kreeka abi aga 444 miljardi euro jagu, ütleb raport.

Ühtlasi selgub uuringust, et Euroopa juhid vaevad oluliselt sügavamaid «pügamisi» Kreeka võlakirjadelt. Uuring järeldab, et Kreeka abi nr 2 tagasitõmbamiseks juulis kokkulepitud 109 miljardi euro peale tuleks sealsete riigivõlakirjade hoidjaid pügada 60 protsendiga.

Seda on tunduvalt rohkem, kui erainvestoritega juulis paika pandud 21 protsenti. Analüüs selgitab, et 50-protsendilise pügamise puhul (mida Euroopa poliitikud hetkel kõige tõenäolisemaks peavad) tuleks Kreeka abi nr 2 suuruseks 114 miljardit eurot ehk 5 miljardit juulis kokkulepitust enam.

«Ümberhindamise tingisid hiljutised arengud,» ütleb raport. «Kreeka olukord on võtnud pöörde halvemuse suunas.»

Võlaanalüüs saadeti valitsustele alles eile (so reede) pärstlõunal, vaid paar tundi enne 17 euroala rahandusministri saabumist Brüsselisse. Ministrid arutasid Kreeka asja hiliste õhtutundideni.

Euroopa ametnikud ütlesid, et viivituse taga oli osaliselt ka IMFi ja Euroopa Keskpanga vaidlus selle üle, kas Kreeka suudaks tulla toime oma võlakohustustega ka ilma kõvade kortnassekirjutamisteta. IMF oli seda meelt, et Kreeka võlakirjahoidjad peavad saama suurema hoobi, EKP on aga korduvalt hoiatanud, et seda liiki maksekatkestused tekitaksid turupaanika.
Selge viitega nimetatud vaidlusele ütleb raporti joonealune märkus, et EKP «ei nõustu raportisse lisatud» pügamis-stsenaariumitega.

Tegemaks tegemist suurpügamistest tuleneva potentsiaalse turupaanikaga on euroala liidrid leppinud kokku, et 440 miljardisele EFSFile lisatakse võimsust.

Euroala liidrid lootsid leppida Kreeka abi nr 2 kokku homsel (so pühapäevasel) kauaoodatud tippkohtumisel. Prantsuse-Saksa lahkmeel EFSFi võimendamise viisi üle on aga lükanud otsuse edasi kuni «kordustippkohtumiseni», mis peetakse maha kolmapäeval.

Kuigi ametlikust analüüsist paistab pahaendeline pilt allakäigust, kiitsid euroala rahandusministrid heaks oma 5,8 miljardi eurose osa järgmisest 8 miljardi eurosest abiraha ülekandest – vaid päev pärast seda, kui Kreeka parlament andis keset viimase aasta vägivaldsemaid tänavarahutusi rohelise tule järjekordsetele kasinusmeetmetele.

Troika raporti valguses on Kreeka finantsolukorra halvenemine sügav ja kõikehaarav. Tõenäoliselt peab Kreeka toetuma abilaenudele vähemalt aastani 2021.

Kreeka paljureklaamitud erastamisprogramm, millega taheti tuua võla tasumiseks sisse lausa 66 miljardit eurot, tõotab nüüd ametlike ootuste kohaselt 20 miljardit eurot vähem ning laenuandjad usuvad, et Kreeka valitsus jääb ka edaspidi lohisema korduvalt lubatud kasinusmeetmete rakendamisega.

«Programmi senise edenemise kogemuste valguses tuleb eeldada, et Kreekal läheb struktuursete reformide rakendamisega kauem. Samuti võtab rohkem aega reformidest tulenevate makromajanduslike dividendide tekkimine,» seisab raportis. «Seega: eeldame pikemat ja tõsisemat majanduslangust.»

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles