Eesti valitsus valmistub ostma tükikest gaasifirmast Gazprom

Andrus Karnau
, Postimehe majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna ja Kohtla-Järve vaheline gaasitorustik. Praegu seisab riigi ees küsimus, mida gaasitorude omanikuga peale hakata.
Tallinna ja Kohtla-Järve vaheline gaasitorustik. Praegu seisab riigi ees küsimus, mida gaasitorude omanikuga peale hakata. Foto: Priit Simson

Novembri lõpus peaks valitsusse jõudma eelnõu, mis ütleb, et  Eesti Gaasil tuleb põhivõrk oksjonile panna. Suure tõenäosusega ostab selle Elering.


Kinnitamata andmeil hindab konkurentsiamet Eesti Gaasi põhivõrgu väärtuseks 25 miljonit eurot. Seda on kolmandiku võrra vähem kui majandusministeerium mullu suvel ostuhinnaks pakkus. Konkurentsiamet arvestab võrgu väärtust tariifi kooskõlastamisel.

Eelmisel nädalal kohtus Eesti Gaas omanike esindajatega. Kõnelustega kursis olnud allika sõnul suhtusid Soome Fortumi ja Saksa E.ONi esindajad põhivõrgu müüki neutraalselt, muretsedes põhiliselt, kas oksjonil õnnestub saada õiglane hind. Gazpromi esindajate seisukohti võivat aga iseloomustada kui emotsionaalselt rasket otsust.

Eesti Gaasi juhatuse liikme Raul Kotovi sõnul käivad praegu läbirääkimised ja arutelud gaasivõrgu lahutamise eelnõu üle. «Nii nagu majandusministeerium ütleb, ei ole neil plaani gaasivõrku ära võtta, vaid valmistatakse ette seadust, et aastast 2015 oleks omand lahutatud – tootmise ja müügiga tegelev ettevõte ei tohi olla omanik,» ütles Kotov.

Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja Kallas märkis, et ootab pikisilmi maagaasiseaduse eelnõu. «Gaasiseaduse muutmisega on kiire, asi seisab ministeeriumi taga,» nentis ta. «Maagaasi siseturu direktiivi kohaldamisel on tähtajad, mõistlikud tähtajad tuleb jätta ka muudatuste tegemiseks,» ütles Kallas.

Suur küsimus on, mida riigil gaasitorude omanikuga peale hakata, sest maagaasiga varustab Eestit jätkuvalt vaid Gazprom.

Eestisse on jäänud praegu kaks konkureerivat veeldatud maagaasi (LNG) projekti: Alexela terminali kava Paldiskis ning Eleringi ja Tallinna Sadama soov ehitada LNG terminal Muugale. Heiki Kranichi projekt paistab olevat konkurentsist kukkunud.

Ärimeestest arendajate ringis liigub järjest enam mõte rajada n-ö sissejuhatuseks lokaalne «väike» LNG terminal. Selle hinnaks oleks 125 miljonit eurot. Riigirahanduse Euroopa meistrist valitsusel poleks ilmselt probleem see summa leida.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles