Pank: uue idee jaoks on vaja katsepolügooni

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Robert Kitt
Robert Kitt Foto: Peeter Langovits

Valdav enamus Eestis tegutsevaid tootmisettevõtteid on orienteerinud oma tootmise või osa sellest välisturgudele, kuid sinna jõutakse mõne aja möödudes - enne tuleb toode kodus järele proovida.
 

Marketingi Instituudi juht Anu-Mall Naarits kirjutab nädala turunduskommentaaris, et innovatiivse ja targa turunduse mootoriks Eestis saab üha rohkem olema ekspordimüügi kasv, suurimaid väljakutseid turundajatele pakuvad aga uut tüüpi ettevõtted – nn born global'id. Tegemist on ettevõtetega, mis rihivad välisturge kohe sünnihetkest saadik.

Swedbanki ettevõtete panganduse tegevdirektori Robert Kitti sõnul on aga iga uue idee katsetamiseks vaja katsepolügooni, milleks tavaliselt koduturg. «Sealt liigutakse siis edu korral edasi eksportturgudele, kohe meenub näitena mobiilparkimine,» kommenteeris Kitt.

«Samas Eesti turg on niivõrd väike, et vähemalt kasvule suunatud mõttehoiaku kujundamise huvides on kasulik alati mõelda, kas ja kuivõrd minu ettevõtmise idee on laiendatav uutele turgudele,» lisas ta.

Eksportkaupade käive annab üle poole rahvuslikust kogutoodangust - see näitab, et üsna suur osa Eesti majandusest on seotud välisturgudega.

Rahvusvaheline mõõde äriidee juures on Eesti turu suurust arvestades ülioluline. Samas ei ole välismaal turundamine lihtne tegevus, see nõuab spetsiifilist välisturgude kompetentsi.

Mis puutub finantseerimisse, siis Kiti kinnitusel on panga jaoks olulisim ettevõtte omanike selge äriplaan ja veendumus, et nende mudel töötab – seda nii alustava kui juba toimiva ettevõtte puhul.

«Ettevõtted, kes loovad töökohti ning annavad lisaväärtust Eesti majandusele, on olenemata sektorist Swedbankis teretulnud,» ütles Kitt.

Swedbanki väikeettevõtete panganduse tegevdirektor Krõõt Kilveti sõnul on väikeste ja alustavate ettevõtete hulgas ekspordiga tegelevate ettevõtete laenusoovide arv viimastel aastatel küll mõnevõrra kasvanud, aga siiski jääb alla 10 protsendi taotlejatest.

Üldjuhul ei identifitseeri nad ennast kohe eksportöörideks, vaid tootjateks ja alustavad paari väiksema koostööpartneriga, ning äri kasvades suurendavad ekspordi mahtusid.

Ettevõtete laenuvõime hindamine ei erine tegevusvaldkonniti. Põhimõtted on samad, jälgida tuleb kassavoo võimet laenu teenindada ja äriplaani võtmes, kas ideed tunduvad realistlikud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles