Euroopa riigijuhid otsivad lahendust võlakriisile

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kreekas puhkesid taas kokkupõrked politseinikega. Kreeka on kärpinud kulusid rohkem kui Eesti 2009. aastal, kuid võlakoormaga toimetulekuks sellest ei piisa.
Kreekas puhkesid taas kokkupõrked politseinikega. Kreeka on kärpinud kulusid rohkem kui Eesti 2009. aastal, kuid võlakoormaga toimetulekuks sellest ei piisa. Foto: AFP / Scanpix

Euroopa riigijuhid otsivad nädalavahetusel ülemkogul lahendust võlakriisile. Analüütikud ootavad kõlavaid väljaütlemisi, mis annavad põhjust rasvasteks pealkirjadeks, kuid milles pole väga palju päästeplaani puudutavaid täpseid detaile.

Riigijuhtide laual on neli peamist teemat, mis on omavahel tihedalt seotud. Kesksel kohal on jätkuvalt Kreeka võimekus saada hakkama oma kopsaka riigivõlaga.

Kõneaineks on pankade rekapitaliseerimine, EFSFi suurem «tulejõud» ehk rahastamisvõime, erasektori kaasamine Kreeka võlakirjade mahakirjutamisse ning euroala suurem ja tihedam majanduslik koostöö.

Kohtumiste ajakava on tihe. Reede lõunal kohtuvad euroala rahandusministrid, laupäeva hommikul liituvad nendega ülejäänud kümme euroliidu ministrit. Pühapäeva hommikul koguneb ülemkogu, mis omakorda hargneb pärastlõunaseks euroala riikide juhtide nõupidamiseks.

Usaldusväärset infot oodatavate otsuste kohta napib. Juba mitu päeva pommitavad erinevad anonüümsed allikad suuri päevalehti infoga, et üks või teine otsus on langenud, kuid enamasti selgub hiljem, et tegemist oli vaid infomüraga.

Rahandusminister Jürgen Ligi ütles neljapäeva hommikul, et kokkuleppeid veel pole. Peaminister Andrus Ansip märkis valitsuse pressikonverentsil, et kui EFSF saab ka suurema tulejõu, siis Eesti riigi garantiikohustused seetõttu ei kasva. Riigikogu nõustus teatavasti EFSFi ees kahe miljardi euro suuruse garantiikohustusega.

«Kui kujutate ette, kuidas panka luuakse, siis enam-vähem sellisena see võikski välja näha, et EFSF hakkab tegutsema nagu pangad, kes annavad väga suure finantsvõimenduse põhikapitalile,» kommenteeris Ansip.

Ansip kinnitas, et kõne all on Kreeka võlakirjade kärbe. Juulis leppisid valitsusjuhid kokku 21-protsendilises kärpes, praegu kõnelevad analüütikud 40–60-protsendilisest mahakirjutamisest.

Nädalavahetuse kriisiülemkogul neli teemat:

*Pankade rekapitaliseerimine – 6 kuni 9 kuuga on kapitalivajadus 70-200 miljardit eurot

*EFSFi suurem «tulejõud» - garantiivõimekuse kasv praeguselt 726 miljonilt eurolt 1-1,2 triljoni euroni

*Kreeka võlakirjade mahakirjutamine – 40-60 protsenti võlakirjadest ajatatakse, vähendab riigi võlakoormat 141-lt 127 protsendile SKTst

*Euroala tihedam majanduslik koostöö – ESM jõustub 2012, euroala saab ühise rahandusministri

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles