Eesti luksuskinnisvara himustavad venelased
23. oktoober 2011, 10:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eksib see, kes arvab, et Eesti pole kuigi atraktiivne paik luksuskinnisvara soetamiseks. Eriti soovivad seda omada jõukad inimesed Venemaalt.
Mõned kuud Eestis tegutsenud maailmakuulus oksjonifirma Sotheby’s on nüüd ka Maarjamaale jõudnud. Oksjoneid – vähemasti esialgu – meil siiski korraldama ei hakata, küll aga leidub siin luksuslikku kinnisvara, millele Baltic Sotheby’s Eesti müügijuht Mark Shein uusi omanikke otsib.
Eelduseks asukoht ja kvaliteet
Mis teeb kinnisvarast luksuskinnisvara? «Eelkõige asukoht ja kvaliteet, aga ka see, et objekti sise- ja välisdisain oleks tasakaalus,» ütleb Shein. Seetõttu ei tule kõne alla vanad ja kallid, ent lagunenud hooned, küll aga lähevad loosi 100 000 – 150 000 eurot maksvad penthouse’id, mis pole ehk mõõtmeilt kuigi muljetavaldavad, aga mille seisukord on ülimalt kvaliteetne.
Eestis asub kõige rohkem luksuslikku kinnisvara kahtlemata Tallinnas: Meriväljal, Nõmmel, vana- ja kesklinnas; aga kui hästi otsida, leiab seda ka Keila-Joalt, Tartust ja Pärnust. «Luksuskinnisvara puhul on turuhindadest – erinevalt tüüpkorteritest – raske rääkida, sest selle soetamine on tunduvalt emotsionaalsem. Nii müük kui ka ost,» räägib Shein.
«Sellise kinnisvara ostjad ei vaja selleks pangalaenu, ehkki raha loevad nad ikka. Nad vaatavad luksuskinnisvara soetamist pikaajalises perspektiivis. Kui vaadata, mis praegu toimub väärtpaberiturul, siis on just kinnisvara investeering, mis on tunduvalt turvalisem. Samas on kinnisvaramull lõhkenud ja praegu on näha reaalne turuseis, ehkki meie objektide puhul on hinnad alati kõrgemad.»
Võtame või Tallinna Raekoja platsil asuva kinnistu Kinga 1, mida esimest korda mainitud 1386. aastal ja milles mäletatavasti Nõukogude ajal asus Hoiukassa kontor. Nüüd koosneb see korteritest ja äripindadest, mida praegu kasutavad restoranid, ning 1350,6-ruutmeetrise pindalaga hoone hinnaks on 5,3 miljonit eurot. «Ostu-müügi läbirääkimised käivad kogu aeg. Ütleme nii, et hind on kõrge, kuid asukoht on igati sobilik näiteks hotellile ja galeriile,» pakub Shein. «Kindel on see, et kümne-viieteistkümne aastaga tasub investeering end ära.»
Suurematest objektidest on praegu saadaval ka Tallinna külje all asuv Sausti mõis, mida esimest korda mainiti 1453. aastal. Mõisnikuks saamine maksab üheksa miljonit
eurot.
Rahakatele inimestele mõeldud korterite esirinnas on Tallinnas Valli tänaval asuv 104,7-ruutmeetrine eluase, mille eest küsitakse 335 000 eurot. Tube on kaks, ent planeering Sheini sõnul huvitav – hoone on ehitatud 1925. aastal Peterburi arhitekti Vladovski projekti järgi. «Kõige tähtsam on ikkagi asukoht,» rõhutab Shein, «võid ju ehitada maja ka põllu peale ja kulutada selleks suure summa, aga seda müüa soovides sa kulutatud raha tagasi ei saa.»
Venelaste suur huvi
Samalaadse näitena võib esile tuua kahetoalise terrassiga korteri Pirita rannahoones, millel ruutmeetreid 74,1 ja maksumus 340 000 eurot. Vaade on loomulikult merele. «Rannahoone korterid meeldivad väga venelastele,» märgib Shein, «eriti Moskva klientidele. Mereäärne elamine on neil lausa kinnisidee.»
Baltimaade Sotheby’l ongi paljud kliendid just Venemaalt, sest ettevõtte peakontor asub Riias ja sealne klientuur on välja kujunenud kümne aasta jooksul. Venelasi meelitab Lätti tõik, et ostnud seal piisava summa eest kinnisvara, saad kohe ka elamisloa.
«Eestis aitab kinnisvara omamine elamisloa saamisele vaid kaasa,» mainib Shein ja lisab, et loomulikult pole Sotheby klientide hulgas odavate nn fantoomkorterite ostjaid, kes pigem Schengeni viisat jahivad.
«Nemad otsivad korterit iseenda, oma perekonna või äri jaoks, sest nad ei tunne end Venemaal kindlalt. Seal on küll hea äri ajada, kuid turvaliselt tunnevad nad end pigem Euroopas – kunagi ei või ju teada, mida toob homne päev,» selgitab müügijuht. «Töösturid ja kaupmehed kardavad, et Venemaa muutub aina ebademokraatlikumaks, sest riiki juhib üks partei.
Nad tahavad oma pered sealt igaks juhuks välja viia ja paigutada vaba raha Eestisse või luua siin firma. Seda enam, et erinevalt Soomest või Poolast saab siin asju ka vene keeles ajada. Eesti on venelastele atraktiivne!»
Sheini sõnul meenutab Sotheby’s pigem butiiki. Selle tõestuseks näitab ta ettevõtte katalooge, kus pakutavast luksuskaubast (veinipudelitest hirmkallite eheteni), ka majadest ja korteritest, jõuab info vaid 30 000 hoolikalt valitud adressaadini.
Viimases numbris näeb hingematvalt kauni looduse taustal hingematvate hindadega kinnisvara kogu maailmast, sealhulgas luksusenäiteid Riiast. Mark Sheini sõnul on juba järgmises numbris esindatud ka Tallinn.
Veel pisut luksust
Noppeid Eesti luksuskinnisvaraturult
• Pirita rannahoones on saadaval kolm korterit, millest tehtud üks viie terrassiga bürooruum (400 ruutmeetrit), vaatega merele ja vanalinnale. Hind 1 500 000 eurot, lisandub käibemaks.
• Jõelähtmes Odaotsa teel paelub pilku golfimuna meenutav Villa Golfball, mille pindalaks 208 ruutmeetrit. Ruumi on terrassile, ladudele, saunakompleksile, kolmele magamistoale, garderoobidele ja vannitubadele. Hind 600 000 eurot.
• Maarjamäelt leiab huviline 1999. aastal ehitatud luksusliku villa kauni aiaga (717 ruutmeetrit), mis praegu kasutuses välisriigi residentsina. Kuus vannituba, kuus magamistuba, garaaži mahub neli autot. Hind 2 900 000 eurot.