Julgemad kaupmehed loodavad, et tänavuste jõulumüükide tulu on võrreldav mullusega, ülejäänud arvestavad kuni paarikümneprotsendise langusega.
Jõulumüük jääb mullusele üksjagu alla
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Parematel aastatel on jõulukuu andnud kaupmeeste aastakäibes 15 protsenti või rohkemgi ning just detsembri müügikasv on olnud kuude lõikes üks aasta suuremaid. Murrang sai alguse eelmisel aastal – kui aasta esimestel kuudel ületas müügikasv 20 protsenti, siis detsembris kahenes see napi viie protsendipunktini.
Midagi head ei ole oodata ka tänavuselt aastalt. Jaekaubanduse käive on järjekindlalt vähenenud alates märtsist ning oktoobris küündis see seitsme miinusprotsendini.
Statistiliselt peetakse näitajaid võrreldes silmas kaupade reaalhindade kasvu ehk siis inflatsiooni ei ole sinna sisse arvestatud. Seetõttu on käive kui selline statistiliselt pisut siiski kasvanud, sest inflatsioon on tänavu kuude lõikes olnud kümme või enamgi protsenti.
Pärast pikka kaalumist
Tallinna Stockmanni kaubamaja juhi Marge Türneri sõnul on neil tänavu hea tulemus see, kui käive jääb võrreldavasse suurusjärku mullusega. «Viimased jõuluostjad alles tulevad ja neist sõltub palju,» lausus ta.
Kaupmeestele teeb ennustamise raskeks tõik, et pühad venivad tänavu pikale ning seetõttu jäetakse suur osa ostudest pühade ajale.
Tallinna Ülemiste keskuse juhi Guido Pärnitsa sõnul jääb nende kogumüük detsembris mullusega võrreldes aga 10–15 protsenti väiksemaks. «Maailma lõpp see muidugi ei ole, sest eelmise aasta detsember oli meil keskmisest tublisti parem,» märkis ta.
Nagu ühest suust räägivad kaupmehed aga sellest, et inimesi on poodides küll sama palju või rohkemgi kui mullu, kuid iga ostu kaalutakse põhjalikumalt. «Rohkem vaadatakse asju ratsionaalselt ja mõeldakse nii asjade praktilisusele kui ka hinnale,» rääkis Tallinna Kristiine keskuse juht Allan Remmelkoor.
Ülemiste keskuses on rohkem kannatanud mööbli ja sisustuskaupade, Stockmannis seevastu meesteriiete müük. «Kui kokku hoitakse, siis esmalt ikkagi riietelt,» rääkis Türner. «Meeste ostukäitumine on nagunii teistsugune ning nemad ostavad näiteks kindlaid [rõivaid] ikka alles siis, kui külmaks on läinud.»
Keskmisest paremini on läinud aga toidukaupade müük. Pärnitsa sõnul on neil tõusjaid iga kaubagrupi lõikes, kuid väga selgelt on seda näha just näiteks Rimi hüpermarketi puhul. «Muude asjade puhul on ikka mõni pood, kellel teistest paremini läheb,» märkis ta.
Kliendid ootavad soodustusi
Ka Türneri kinnitusel ei ole just toidukaupade osas mingit müügilangust näha, kuigi sealgi vaatavad inimesed varasemast enam hinda ja kvaliteeti. «Toidukaupadel läheb selgelt kõige paremini,» märkis ta.
Pea kogu selle aasta kestnud müügilangusele peatset lõppu ei ennustata. Remmelkoore sõnul tulevad kõige raskemad tõenäoliselt tuleva aasta kevadkuud ehk märts ja aprill.
«Siis peaks kõik allahindlused läbi olema ja kaupmehed asju taas tavahindadega müüma hakkama,» põhjendas ta. «Inimesed on pidevate allahindlustega aga väga ära harjunud, sest poodidel on olnud hädasti vaja endale käibekapitali tekitada.»
Pärnitsa hinnangul võiks uus tõus saabuda järgmise aasta sügisel. Seda põhjendab ta tõigaga, et Ülemiste keskuses läks kõik hästi kuni augustini ja siis saabus tõsine langus. Üle aasta ta pideva languse kestuseks aga ennustada ei tahaks.
Seevastu Remmelkoor ei tahtnud uue tõusu aega kuidagi ennustada. «Viimasel ajal on pea kõik prognoosid mööda pannud,» rääkis Eesti esimest moodsat kaubanduskeskust tüüriv mees. «Teine poolaasta on veel nii kaugel, et selles osas on väga raske midagi ennustada.»