Nafta hind sööstab jätkuvalt alla

Igor Taro
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mihkel Maripuu

Täna silmitseb iga Eesti autojuht pärast sõiduki tankimist püstolit tagasi asetades tabloolt rahulolevalt poole väiksemat summat kui suvel. Naftat tootvate riikide ühendus (OPEC) üritab seda rõõmupidu rikkuda.


Paljude maade analüütikud siiski kahtlevad, kas OPECi kokkulepe nafta tootmismahtude rekordilise piiramise osas ehk 2,2 miljoni barreli võrra päevas praegusest tasemest suudab hinnalanguse peatada.



Kokkuleppe eesmärk on vähendada naftaturgudel pakutava toorme hulka ning kutsuda sellega esile hinnatõus. Samas on OPEC sarnaseid piiranguid seadnud juba viimased neli kuud ja sellest hoolimata on nafta hind suutnud alates juulikuisest tipptasemest langeda umbes saja dollari võrra allapoole. Nüüdseks on see kohati langenud alla 40 dollari.



Üks põhjustest, miks OPECi lepe võib nafta hinna langusele mõjuda kui hane selga vesi, on globaalse majanduskriisiga kaasnev nõudluse vähenemine. Seetõttu polegi varasemad tootmiskärped erilist efekti andnud.



Teine põhjus on naftariikide tegelik kavatsus tootmismahtude vähendamise kokkulepetest kinni pidada. Mitmed analüütikud nii Euroopas kui Venemaal on osutanud, et varasemalt on kärped teoks saanud vaid poole ulatuses kokkulepitust.



Igal juhul saab kartellikokkulepe mõju avaldada alles mõne kuu pärast, kui tootmine reaalselt väheneb, märkis RBC Daily.



Vene ajakirjandus lisas, et kuigi Venemaa ja Aserbaidžaan viibisid kohtumisel vaid vaatlejatena, lubasid nemadki tulevikus tootmist vähendada. Samas märkis Kommersant, et Vene naftatootmine võib lähitulevikus nelja protsendi võrra langeda OPECi tahtest täiesti sõltumatult. Põhjus on selles, et Vene väiksemad naftatootjad töötavad madala hinnataseme juures juba mitu kuud pankrotieelses seisundis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles