Prantsusmaa hoiatas eile, et kui euroala liidrid ei suuda nädalavahetusel toimuval tippkohtumisel võlakriisi lahendamiseks julgeid samme astuda, on ohus Euroopa ühtsus.
Sarkozy hoiatab euro ja Euroopa hävingu eest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Terava kontrastina Saksa kantsleri Angela Merkeli ettevaatlikele ja läbimurret välistavatele signaalidele teatas Prantsuse president Nicolas Sarkozy, et «pretsedenditu finantskriis nõuab meilt lähipäevil tähtsaid, väga tähtsaid otsuseid».
Pinget veelgi kõrgemale kruttides lisas Prantsuse president: «Kui me laseme eurol hävida, riskime me ka Euroopa hävinguga. Need, kes hävitavad Euroopa ja euro, kannavad ka vastutust konfliktide ja lahkmeele taastärkamise eest meie kontinendil.»
Olukorras, kus USA agentuur Moody's hoiatas Prantsusmaad reitingu väljavaate langetuse eest riigivõla riskide tõttu, andis Sarkozy looritatult mõista, et euroala lagunemise korral oleks tema riik hapras seisus: «Üksi Prantsusmaa toime ei tule.»
Kiire läbimurde vajadust pühapäeval rõhutas ka Prantsuse peaminister François Fillon: «Kui me hakkama ei saa, on Euroopa suures ohus.»
Berliini hoiatusele, et eurokriisi lahendust sel nädalavahetusel ilmselt ei tule, esitas vastulause ka Euroopa Komisjon. Komisjoni pressiesindaja rõhutas G20 rahandusministrite nõudmist, et «meilt oodatakse kõikehõlmavat vastust niipea kui võimalik».
«Jupphaaval enam tegutseda ei tohi,» ütles komisjoni pressiesindaja Amadeu Altafaj-Tardio. «Me vajame kõikehõlmavat kava.»
Moody’se reitinguhoiatuse tõttu läks Prantsuse võlakirjaturgudel kiirmüügiks. Investorite sõnutsi tähendab Prantsuse riigivõlakirjade tootluste järsk tõus seda, et nakkus on levinud Pariisi.
Prantsuse ja Saksa 10-aastaste võlakirjade tootluste vahe on kerkinud 112 baaspunkti peale, mis on kõige laiem lõhe alates aastast 1992. Viimase kahe kuuga on lõhe kahekordistunud.
Pariisi ja Berliini erinevad ja vastanduvad meeleolud näivad rõhutavat kahe suurima euromaa erimeelsusi tippkohtumise künnisel.
Saksamaa rõhub järjekindlalt Kreeka võlakirjade hoidjate «pügamisele» kuni 50 protsendi ulatuses, seistes vastu EFSFi löögijõu suurejoonelise võimenduse katsetele.
Prantsusmaa on aga suurte Kreeka pügamiste vastu ja väidab, seda võiks proovida vaid siis, kui EFSFi võimendatakse võitlemaks pangapaanika ja Itaalia riigivõlakirjade müügilaine vastu – mis enamike analüütikute hinnangul oleksid kiired tulema, kui Kreeka võlga suures koguses korstnasse kirjutatakse.
Merkeli partei ametnike sõnul ütles kantsler eile pärastlõunal, et läbirääkimised ELi tasandil edenevad vaid «millimeetri haaval».
Copyright The Financial Times Limited 2011.