Kreeka eraviisiliste võlausaldajate esindaja ütles, et investorid ei ole valmis kandma suuremaid kaotusi kui juulis kokkulepitud 21 protsenti, ähvardades lasta põhja eurotsooni plaanid vormistada tuleva nädala lõpuks ära Ateena teine abipakett.
Investorid ei taha lasta end Kreeka pärast pügada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahvusvahelise finantsinstituudi (IIF) tegevdirektor Charles Dallara kritiseeris eile Euroopa liidreid selle eest, et nood ei lähtu juulis kokkulepitud diilist.
Dallara ütles, et kui Kreeka riigivõlakirjade hoidjatele kopsakamaid kaotusi kaela tahetakse määrida, võibad nad müüa maha teiste euroala riikide võlakirjad ja destabiliseerida ühisraha.
«Me ei näe mingit veenvat põhjust, miks diil lahti tuleks koukida,» ütles Dallara Financial Timesile.
Vabatahtlike kaotuste väljameelitamine Kreeka võlakirjade hoidjatelt on kujunenud Kreeka abi nr 2 keskseks elemendiks pärast seda, kui grupp kreeditorriike Saksamaa eestvedamisel nõudma hakkas, et erainvestorid võtaksid päästeoperatsiooni rohkem enda kanda, nii et euroala maksumaksjad ei peaks taas tasuma kogu arvet, nagu on olnud varasemate väljaupitamiste puhul.
Saksamaa pealekäimisel on teised Euroopa liidrid viimastel nädalatel soostunud «juuli diili» üle vaatama, väites, et muutused Kreeka majanduslikus olukorras – nagu näiteks tõsiasi, et sealsete võlakirjade väärtus kukub kui kivi – tähendavad ühtlasi, et investorid peavad nõustuma rängema hoobiga.
«Meil tuleb tagada, et kriisi lahendamise eest maksavad ka pangad ja teised investorid,» ütles Saksa kantsler Angela Merkel. Kõrgete euroametnike sõnutsi rõhuvad Saksa riigitegelased 50-60 protsendi suurusjärgus kaotustele.
Prantslaste ja Euroopa Keskpanga juhtimisel tegutseb aga ka ametlik vastupanuliikumine, mis väidab, et iga uus katse investoreid «pügada» peab olema vabatahtlik, kuna pealesurutud korstnassekirjutamised võrduksid Kreeka pankrotiga, mis käivitaks aga võlakindlustuse (CDSide) maksed ja võiks investorid taas paanikasse ajada.
Ilma IIFi nõusolekuta – tegemist on rahvusvaheliste pankade konsortsiumiga, mis osales juuli diili tegemisel – ei ole aga «krediidisündmust» (nagu pankrotti nüüd armastatakse nimetada) võimalik vältida. Seetõttu on täiendavad pügamised riskantsed ja poliitiliselt teostamatud.
Mõned tipp-pankurid on siiski viidanud valmisolekule 21 protsendi diil üle vaadata, mis tähendab, et Dallara karm joon võib olla pigem taktikaline käik läbirääkimistes. Küll aga võib siit järeldada, et niigi pingeline olukord läheb veelgi sõjakamaks.
Dallara tunnistas, et majandustingimused on alates 21. juulist halvenenud, kuid väitis, et kuna «troika» (IMF, EL ja EKP) saavutas Ateenaga kokkuleppe, on Kreeka päästeplaan omadega graafikus ja sügavamad pügamised põhjendamatud. Ta lisas, et majanduslike tingimuste halvenemine tähendab pigem seda, et uute läbirääkimistega kaasnevat ebakindlust tuleks igal juhul vältida.
IIFi vaadetel on Euroopa poliitilistes ringkondades kõlapinda. Eriti meeltmööda on see seisukoht Euroopa Keskpangale, mis hoiatas nädala algul, et lisapügamised «seaksid ohtu ühisraha finantsstabiilsuse tervikuna»
Dallara ütles, et IIFi rehkenduste järgi võib juuli diil Kreeka võlakoormat ikkagi oluliselt vähendada, tuues selle 2020. aastaks praeguse 155 protsendi juurest 97 protsedi peale SKTst.
Ta ütles, et kui plaanile aega anda ja arvestada ka Kreeka lubadusi esmane eelarve tulevaks aastaks plussi saada ja müüa maha 50 miljardi euro eest riigivara, võib taastuda ka turgude usaldus eurotsooni vastu.
«21. juuli diili maha kanda on ennatlik, kuna seda pole isegi ju veel katsetatud,» ütles ta. «Siin ei ole ju tegemist füüsikaga. Keegi meist ei tea täpselt, kus Kreeka kriitiline piir on. Niivõrd palju sõltub turgude üldisest usaldusest.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.