ABB: Eestisse ei saa suurt tootmist tuua, sest insenere napib
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bo Hendriksson, ABB juhi Baltimaades, tõdes tänasel välisinvestorite foorumil, et suurt tootmist on väga keeruline Eestisse tuua, kuna siinsel tööjõuturul napib tehniliste teadmistega inimesi.
Tööpuudus on Eestis küll kõrge, kui häid spetsialiste on Hendrikssoni sõnul väga raske leida. «15 aastat tagasi seati Eesti haridussüsteemis prioriteediks rahandus, ärijuhtimine ja humanitaarteadused,» ütles ta. Samas, kui maailmas ringi vaadata, siis on edukad olnud just need riigid, mida juhivad insenerid.
«Kui teised tahavad lihtsalt rahast raha teha, siis insenerid teavad, et raha teenimiseks on vaja ka midagi toota,» sõnas Hendriksson kinnitades, et just insenerid on Hiina, Korea ja Taiwani edu taga.
Kuigi haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnas, et loodusteadustele ja tehnilistele erialadele pannakse järjest rohkem rõhku, annab see tulemusi alles 10-15 aasta pärast.
«Täna on tõsiasi see, et meil ei ole juhte ja insenere,» kurtis Hendriksson. Ta tõi välja, et kui vaadata kõrgkoolide lõpetajad, siis bakalaureuse- ja magistriõppe lõpetab tehnilistel erialadel aastas umbes 600 inimest, mida on liiga vähe.
Vaatamata nigelale tööjõuolukorrale kinnitas ta, et ABB investeerib jätkuvalt Eestisse, kuna siinne töökeskkond on parem kui ida- ja lõunanaabrite juures. «Tulime Eestisse selleks, et siia jääda.»