Eestist saab kaubakoridor Kasahstani ja Kanada vahel
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti logistikud sepitsevad kaubakoridori, mis ulatuks USA ja Kanada sisemaalt Kesk-Aasia ja Kasahstanini ning mille üheks oluliseks sõlmpunktiks oleks Eesti.
Aastas loodetakse seda teed mööda vedada ligi kaks miljonit tonni kaupa. «See Atlandi-ülene hobuseraud saaks alguse Kanadast, Tallinnas oleks vahepeatus ning siit läheksid kaubad edasi Kasahstanini,» ütles Eesti Logistikaklastri kommunikatsioonijuht Margot Ots.
Ida pool asuvatest riikidest on logistikutele Venemaa ja Hiina kõrval üks tähtsamaid piirkondi just Kasahstan, kust veetakse välja naftasaadusi ning kuhu saaks viia USA põllutöömasinaid. Riigil puudub otsene pääs maailmameredele, kus kaubavedu on soodsam.
Eestis asuvad aga Läänemere sügavaimad sadamad ja kuna kasahhid on huvitatud keskmiselt 100 000-tonniste laevapartiide müümisest, on just see oluline.
Sillamäel asub ka Euroopa Liidu kõige idapoolsem sadam. «Sillamäe konteinerterminali otsitakse operaatorit Kasahstanist või Venemaalt,» ütles Sillamäe sadama turundusjuht Andrei Birov. «Kuna Muuga sadamas juba on Vene päritolu operaator, siis võiksid Sillamäel olla kasahhid. Järgmise aasta lõpuks peaks seal kõik valmis olema ning operaator võiks tulla ja oma ehitusega pihta hakata.»
Praegu ekspordib Kasahstani suurim naftakompanii Gazmonaigaz Sillamäe kaudu oma naftatooteid. Ligikaudu miljon tonni naftakaupa Kasahstanist liikus läbi sealse sadama eelkõige Ameerika Ühendriikidesse ja Lääne-Euroopasse. Birovi kinnitusel liigub raudteed pidi läbi Kasahstani ka teiste Kesk-Aasia riikide ja Hiina kaup.
Peale naftasaaduste võiks Kasahstanist Lääne poole teele minna veel kivisüsi, vili, väetised, vedelkeemia ja metallid. Atlandi-ülese hobuseraua teine ots oleks kava kohaselt Kanadas Halifaxi sadamas.
Ka kanadalastele pakuvad eelkõige huvi Eesti raudteeühendused Moskva, Kasahstani ja Kesk-Euroopaga. Praegu kasutatakse Kasahstani jõudmiseks marsruuti, mis kulgeb üle Vahemere, Musta ja Kaspia mere ning transiidina läbi Gruusia, Armeenia ja Aserbaidžaani.
Võrreldes Eestit läbiva kaubateega on see tunduvalt komplitseeritum, aeganõudvam ning kokkuvõttes ka kulukam. Halifax on ka oluline sadam külmutatud kaupadele, mida oleks taas võimalik Eesti kaudu vedada.
Teine toodete rühm, mis läbi Tallinna ida poole liikuma hakkaks, oleks põllumajandustehnika, kaevandus- ja tööstusmasinad ning veoautod ja kolmas suuregabariidilised ja raskekaalulised kaubad – näiteks nafta- ja gaasitööstuse masinate osad ja seadmed.