Riigikontroll: euroliit keelab toetuse uuele põlevkivijaamale

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhan Parts.
Juhan Parts. Foto: Peeter Langovits

Suure tõenäosusega ei anna Euroopa Komisjon luba toetada Eesti Energia uut põlevkivielektrijaama kasvuhoonegaaside tasuta kvootidega, leiab riigikontroll oma värskes auditis.

Kas lubada ettevõtetele tasuta kvooti jagada, otsustab Euroopa Komisjon kõige varem 2012. aasta kevadel. Tasuta kvoodi arvelt tehtud investeering peab elektritootmist moderniseerima, et CO2 heidet vähendada, ning see ei tohi kaasa tuua põhjendamatuid konkurentsimoonutusi.

«Riigikontrolli hinnangul ei pruugi uue põlevkiviploki rajamine neid eesmärke täita ja seetõttu pole ka kindel, et komisjon annab Eestile loa toetada elektritootjaid tasuta kvooti jagades,» seisab aruandes.

«Kuna Euroopa Komisjoni otsust veel pole, ei ole riigil praeguseni lõplikult selge, millistest allikatest uue põlevkivijaama ehitust rahastatakse,» märkis riigikontroll.

Kuigi riigikontrolli aastaaruandes seda kirjas pole, siis E24-le teadaolevalt on suurimaks probleemiks konkurentsimoonutus. Uus põlevkivijaam on keskkonnasäästlikum kui vanad ja seega väheneb kasvuhoonegaaside õhku paiskamine, kuid riigipoolne suur toetus ühele tootjale, Eesti Energiale moonutab oluliselt konkurentsi.

Majandusminister Juhan Partsi käsul otsustas Eesti Energia maikuus hakata ehitama uut põlevkivielektrijaama, selle esimene etapp maksab 560 miljonit eurot. Ettevõtte juhatus ja nõukogu olid ehitusele vastu, sest pidasid seda euroliidu range kliimapoliitika tõttu liiga riskantseks.

«Süsinikumahukasse elektritootmisse investeerimisel tuleb arvestada Euroopa Liidu energia- ja kliimapoliitikaga: näiteks on Euroopa Komisjon korduvalt väljendanud seisukohta, et praeguse CO2 ühikuhind on sedavõrd odav, et kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemine ei aita kaasa kliimamõjude vähendamisele. Seetõttu on komisjonil soov suunata olukorda nõnda, et CO2 kvoodi hind edaspidi tõuseks,» kommenteeris riigikontroll.

2013. aastast ei saa ettevõtted enam tasuta CO2 kvooti. Kogu kvoot tuleb osta, kuid valitsus võib elektritootmise uuendamiseks jagada ka tasuta kvooti.

Eesti valitsuse esimene katse saada Euroopa Komisjonilt riigiabi andmise luba uuele elektrijaamale luhtus tänavu kevadel. Ametlikult võttis Eesti taotluse tagasi, kuid tegi seda pärast seda, kui sai selgeks, et komisjon luba nagunii ei anna. Nii Fortum kui ka MTÜ Eesti Tuumajaam kaebasid Brüsselile, et Eesti valitsus tahab moonutada konkurentsi elektritootmises.

Valitsus soovis riigiabi luba kuni 953 miljoni euro maksmiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles