Riigikontroll: riigi kohustuslikud kulutused on kasvanud enam kui tulud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikontroll märgib oma aruandes, et riigil on kulusid, mille tegemise kohustus tuleneb seadusest või on muul viisil kindlaks määratud ja mis on kasvanud kiiremini kui tulud. Seetõttu on suhteliselt vähemaks jäänud paindlikult riigi arendamiseks kasutatavat raha.
Rahandusministeeriumi andmetel läheb 2011. aastal ca 75 protsenti riigieelarve kuludest otseselt õigusaktide täitmiseks ja riigi ülalpidamiseks, viis aastat tagasi oli asjakohane näitaja 61 protsenti, nenditakse auditis.
Kui riigieelarve tulud on võrreldes 2006. aastaga kasvanud 2010. aastaks 29 protsenti (1,27 miljardi euro võrra), siis fikseeritud kulud on samal perioodil suurenenud 62 protsenti (1,6 miljardi euro võrra).
«Seega kulutab riik enda kohustuste täitmiseks järjest enam ja riigi arengu toetamiseks paindlikult kasutatavat raha on jäänud suhteliselt vähemaks. Teisalt tuleb küsida, kas pikaajalises perspektiivis jätkub raha ka praegu kehtivate kohustuste täitmiseks või millise kättesaadavuse ja kvaliteediga teenuseid suudab riik tulevikus pakkuda.»
Riigieelarve kõige suuremateks kuludeks on riiklik pensionikindlustus, ravikindlustus ja sotsiaaltoetused, mis rahandusministeeriumi hinnangul moodustavad aastaks 2015 poole riigieelarve kogukuludest ja suurenevad võrreldes 2011. aastaga 516 miljoni euro võrra ehk umbes 23 protsenti.
«Kasvavatele riigi sotsiaalkuludele napib aga raha. Lähemas minevikus kattis sotsiaalmaksu laekumine riikliku pensionikindlustuse kulud vaid 2007. aastal ja järgnevatel aastatel on puudujääk järjest suurenenud. Kui 2011. aastal tuleb pensionide maksmiseks leida riigi muudest tuludest juurde 279 miljonit eurot, siis 2015. aastal juba pea pool miljardit eurot.»
Riigikontrolli hinnangul on tervishoiusüsteemi rahaline olukord näiliselt parem, kuid kriisiaastatel valitsussektori tasakaalustamise nimel ohjeldatud kulud on toonud kaasa pakilisi lahendamist ootavaid probleeme ja vähendanud arstiabi kättesaadavust ning kvaliteeti. Haigekassa on oma viimases kuluprognoosis samuti