Maanteeamet ja politsei soovitavad õigeaegselt valmistada sõiduk talvisteks oludeks ette ning panna sinna talvine lisavarustus.
Kuidas auto talveks valmis panna?
12. oktoober 2011, 20:21
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Sulu politsei- ja piirivalveameti korrakaitsepolitseiosakonnast rõhutas, et enne talve tuleb üle vaadata auto tehniline seisukord, sealhulgas aku ja generaatori töökord, jahutussüsteem ning rehvid kontrollida.
Kindlasti tuleb sügise saabudes tuled üle kontrollida. «Kui suvel sõites ei saa juht sageli arugi, kas tuled põlevad või mitte ning neid on vaja vaid selleks, et teised sõidukit märkaksid, siis talvel on neid iseäranis palju vaja - et ise näha, kuhu sõita,» rääkis maanteeameti nõunik Villu Vane.
Autoklaasidele soovitas põhjalikku puhastust Vane teha kaks korda aastas. «Kevadel ja sügisel tuleks seda teha, sest mõlemal ajal tekib olukordi, kus klaaside läbipaistvusest sõltub väga palju. Kevadel on see madalalt paistev terav päike, talvel lisaks pimedus, udu, vihm ja muud sellised. Eriti hoolsalt tuleb klaase puhastada suitsumeestel, sest kui autos sees suitsu teha, määrduvad klaasid seest oluliselt kiiremini.»
Klaasipuhastaja harjad tuleks üle vaadata, ka siin pidas Vane kokkuhoid mõttetuks, sest see võib hiljem kätte maksta. «Klaasipesuvedelikku ei tasu unustada. Ökonoomsed inimesed kasutavad nii vähe klaasipesu, et unustavad selle vedeliku üldse ära ja kui siis see sügisel talvise vedeliku vastu vahetamata jääb, ollakse talvel olukorra ees, et kui seda tõesti vaja läheb, ei tulegi sealt midagi,» rääkis Vane.
Vane hoiatas ka, et kui aku annab kui juba sügishommikutel märku, et on raskusi auto käivitamisega, tuleks pöörduda kindlasti spetsialisti poole.
Varustusest soovitas Vane autosse panna valmis jääkaabitsa, harja, ohutusvesti, kindad, labida, taskulambi ning sooja jope või pleedi. «Suvisel ajal on inimestel rannalinad, ujumisriided, käterätid, sääsetõrje, sügise poole lisanduvad vihmakeep, kummikud, nuga ja muu seenevarustus, siis talveks tuleb panna valmis selline talvevarustus,» leidis nõunik. «Ükski neist loetletust pole turvavarustuse osa, aga neid enamasti läheb tarvis.»
Kui esimest jääd kraabivad mitmed autojuhid akendelt CD-plaadi karbiga, pangakaardi või küüntega, siis selle vältimiseks soovitas Vane aegsasti kaabitsad ja harjad autosse valmis panna, sest liiklusse ei tohi sukelduda vaid pisikese lahtikraabitud vaateväljaga aknal või suure lumemütsiga katusel.
Ohutusvesti tuleb kasutada pimeda ajal autost väljudes ning talvel ajal on pimedat aega paraku rohkem kui valget. Nii parkimiskoha lahtikaevamisel kui pikemate sõitude puhul võib labidas ära kuluda.
Sõiduks enam aega
Talvel soovitas Vane sõiduks ka suvisest enam aega varuda ning pikemate sõitude puhul panna paaki ka varuga rohkem kütust kui vaid täpselt arvestatud kilomeetrite läbimiseks tarvis.
Ehkki praegu on maanteeamet lubatud 100 ja 110 kilomeetri tunnise sõidukiiruse aega pikendanud oktoobri lõpuni, manitses Vane jälgima ikka reaalsete teeoludega. «Maksimaalne lubatud sõidukiirus ei ole kohustus,» rõhutas ta.
Ka Tõnis Sulu PPA-st lisas, et liiklusse minnes peab arvestama tee- ja ilmastikuoludega. «Meil on küll teede seisunditasemed ette nähtud, aga me peame ise ka valima ohutu pikivahe ja sõidukiiruse. Kui meil on 110 üleval, keegi ei käsi nii kiiresti sõita. Hiljuti tuli väga tihedat vihma, nähtavus muutus nulliks, aga autojuhid sõitsid ikka 110-ga. Pane politsei välja või ära pane, räägi või ära räägi – oma ohutusest ei saada aru,» kurvastas Sulu.
Enne sõidule minekut soovitatakse autojuhil varustada end ka infoga, mis teel ootab: selleks jälgida ilmahoiatusi, infot maanteeameti kodulehelt, kus on ka reaalajas pilt teekaameratest. Maanteeinfokeskuse telefon 1510 on ööpäevaringselt tasuta.