Igor Taro: kõnekad numbrid
16. detsember 2008, 19:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänaseks on selge, et Vene riigijuhtide väited rahulikust sadamast keset kriisitormis möllavat maailma majandust oli igas mõttes puhas bluff. Vastasel korral tuleks kahtluse alla panna Kremli isandate informeeritus oma riigis toimuvast.
Viimase kuu statistika näitab, et nii suurt tootmise kahanemist ja tööstusliku toodangu hindade langust, nagu viimastel kuudel, polnud Venemaal ka kurikuulsal kriisiaastal 1998. Kolmas Rooma ei päästa täna midagi. Veel vähem loob uut maailmakorda.
Jutud, et Eesti saanuks paremate suhete korral Venemaaga kriisist valutult üle libiseda, on oma aktuaalsuse minetanud. Ja seda ainult õnneks. Hoiatavaid näiteid majandushoobade kasutamisest poliitilistel eesmärkidel on demonstreeritud nii suhtumises Ukrainasse kui Valgevenesse. Sellest ei pääsenud omal ajal isegi Abhaasia, kui sealsetel valimistel ei osutunud võidukaks Kremli kandidaat.
Kuidas abi miljardid Vene pankade ning suurfirmade vahel jagunevad, on juba omaette hämar teema.