Keskkonnaministeerium seisab põlevkiviõli konkurentsivõime eest
7. oktoober 2011, 18:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaministeerium hakkab läbi töötama Euroopa Komisjoni ettepanekut tõsta fossiilsete kütuste süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse standardit ja valmistab ette Eesti seisukohad Euroopa Liidu tasemel kaitsmiseks, et põlevkiviõli mootorikütusena oleks konkurentsivõimeline.
Euroopa Liidu liikmesriikidel on kohustus tagada, et mootorikütuste tarnijad vähendaksid kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähemalt kuus protsenti võrreldes 2010. aasta baastasemega, mis on eelnõu kohaselt 88,3 grammi süsinikdioksiidi iga toodetud megadžauli kohta, aastaks 2020, ütles keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Meelis Münt.
Mündi sõnul on tarnijatel võimalik kasutada kütuste CO2 intensiivsuse vaikeväärtusi ehk süsinikumahukuse väärtusi selleks, et vähendada halduskoormust, mis ei ole põlevkiviõlist toodetud mootorikütuste puhul praeguse eelnõu kohaselt reaalne, sest vaikeväärtus on väga kõrge ligi 130 grammi süsinikdioksiidi iga toodetud megadžauli kohta.
Samas on võimalik tootjatel ja tarnijatel näidata reaalseid vähenemisi ja mitte kasutada vaikeväärtusi. «See annaks võimaluse demonstreerida ka lisandväärtusi nagu tuha kasutamine tsemenditootmises või CO2 sidumine tuha poolt,» lisas ta.
Eesti Energia keskkonnajuht Tõnis Meriste sõnul hakkab Eesti ilmselt taotlema põlevkivi baasil toodetavatele kütustele eristaatust.
Euroopa Komisjon tegi liikmesriikidele ettepaneku tõsta fossiilsete kütuste süsinikdioksiidi (CO2) sisalduse standardit esmaspäeval.
Komisjoni ettepaneku kohaselt peaks põlevkiviõli heitkoguse standardväärtus olema 131,3 grammi süsinikdioksiidi iga toodetud megadžauli kohta ja õliliival 107 grammi.
Vaikeväärtus on põlevkiviõlist toodetud bensiini või diisli süsinikumahukuse väärtus.