Kui Saksa majandusminister ja asekantsler Philipp Rösler eile koos 60 kaasmaalasest ärimehega Ateenas lennukist välja astus, võisid kreeklastest võõrustajate hinges möllata vastakad tunded.
Kreekat läks päästma Saksa minister ja 60 ärimeest
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaid kuu aega tagasi leidis Rösler tee ajalehtede esikülgedele oma vägagi avalike väidetega, et Kreeka «korrakohasest pankrotist» kõnelemine ei tohiks olla tabu. Oma kommentaaridega ehmatas Rösler turge, põhjustas põgenemise eurost ning Kreeka võlakirjade hinna järjekordse kukkumise.
Sel nädalal ilmus tema sulest 2-leheküljeline kava selle kohta, kuidas ühe euroala riigi võla korrakohane restruktureerimine välja peaks nägema.
Eile raius Rösler aga kaljukindlalt, et sõidab Kreekat päästma, mitte matma.
«Kõikide eurooplaste ülesanne on kanda solidaarsuse vaimu ning aidata kreeklased majanduslikult jalgadele. Ning seetõttu tahame me viia Saksa firmad Kreekasse,» ütles Rösler lahkudes Saksa telereporteritele. Ta ütles, et vastutasuks palutakse Ateenalt «selgeid struktuurseid reforme».
Probleem on selles, et majandusminister üritab tappa kahte kärbest ühe hoobiga: demonstreerida Saksamaa suutlikkust Kreekat investeeringutega aidata, üritades ühtlasi elustada oma longuvajunud Vaba Demokraatlikku parteid, pragades võlgnikega.
Peamiselt üritab ta tõestada enda vajalikkust.
38-aastase poliitiku katse Saksa valijaid ennast märkama panna trehvas aga halvale hetkele: niipea, kui ta Berliini tolmu oma taldadelt raputas, täitus linn eurokriisi raskekaallastega.
Linnas lehvisid ringi IMFi juht Christine Lagarde ja Prantsuse rahandusminister François Baroin, koosolekule kogunesid Euroopa Keskpanga juhatuse liikmed...
Eemalviibivast asekantslerist ei paistnud keegi puudust tundvat.
Rösleri eriline oskus asju pahasti ajastada erutas avalikkust esmakordselt kuu aega tagasi, kui ta alustas oma juttu Kreeka korrakohasest pankrotist. Turud sattusid paanikasse, Merkel pahandas kõigi kuuldes.
Aga asi läks aina hullemaks.
Oponendid kasutasid Rösleri sõnu – viimase liitlaste arvates ebaõiglaselt – kuulutamaks, et tegemist on euroskeptikust populistiga, kes üritab puhuda eluõhku surevasse erakonda. 18. septembril Berliini kohalikel valimistel said Vabad Demokraadid oma antieuroopaliku platvormiga haledalt lüüa.
Seega esitleb Rösler end nüüd kui murelikku kuid konstruktiivset Euroopa-aktivisti.
Idee ärimeeste seltsis Ateenasse lennata sündis majandusministeeriumi suvisel Kreekasse investeerimise konverentsil.
Ametnike sõnutsi saadavad ministrit Kreekas väike- ja keskettevõtete juhid näiteks taastuvenergia, masinaehituse ja turismi valdkondadest. See on «kontaktide loomise reis», ütleb ministeerium.
Rösler ei taha samas liiga suuri lootusi üles puhuda. «Me ei eelda, et reisi tulemusel sünniks miljardite eurode eest investeerimislepinguid,» ütles ta. Kuid ta tahab edastada Kreekale positiivse sõnumi. Saksa valijatele samuti.
Copyright The Financial Times Limited 2011.