Hollandi parlament kiitis heaks euroala päästefondi remondi. Seega on blokk sammu võrra lähemal mehhanismi võimendumisele.
EFSFi võimendus läbis edukalt Hollandi parlamendi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tulpide ja tuulikute maa pardal, on 17 euroriigist 15 nüüd teinud oma heakskiitva peanoogutuse EFSFi volituste laiendusele, mis on vajalik 21. juulil kokkulepitud Kreeka paketi nr 2 käivitumiseks.
Vaidlus oli Hollandi rahvaesindajate vahel terav, eurotsooni hädaliste abistamise ja keskvõimule kriisiga võitlemiseks võimsamate volituste andmise vallas oldi rõhutatult kahes leeris.
Parlamentäärid ristasid piike üksteise ja rahandusministri Jan Kees de Jageriga küsimuses, kas neile jääb EFSFi edasiste otsuste osas vetoõigus.
Paljud kartsid, et kuna Saksa Bundestag jättis endale vetoõiguse EFSFi uute meetmete suhtes, võib tekkida kahekihiline struktuur, kus mõnedel euroala parlamentidel on vetoõigus ja teistel mitte.
Mõned jälle nõudsid Euroopale rohkem võimu ja väge, leiboristist opositsionäär Ronald Plasterk väitis, et vetoõigused võtaks EFSFilt ära «löögijõu» ja seaksid jooksurajale lõputu hulga tõkkeid.
De Jager üritas vastasleere rahustada ja selgitas, et Saksa parlament delegeeris oma EFSFi-otsused vilkalt toimivale allkomiteele. Ta lubas, et konsulteerib alati parlamendiga, enne kui kiidab heaks fondi suuremaid samme.
Suurte sammude all mõtleb minister näiteks EFSFi olulist laiendamist. «Hollandlastel selles suhtes vastuväiteid pole. Teistel, eriti prantslastel, on,» ütles ta.
Paremtsentristlik vähemuskoalitsioon lükkas meetme läbi vasaktsentristide abil – nagu ka kõik varasemad «euroala abid».
Geert Wildersi võimas parempoolne Vabaduspartei hääletas vastu, sama tegid poliitmaastiku vasakus servas seisvad sotsialistid.
«Me oleksime pääsenud odavamalt, kui poleks Kreekale üldse midagi andnud,» ütles vabaduspartei esindaja Tony van Dijck.
Eurotsooni päästemeetmed on Hollandi valijatele sügavalt vastumeelsed. Septembrikuise rahvaküstiluse valguses oli 63 protsenti valijatest edasiste Kreeka toetamiste vastu.
Vabaduspartei ja sotsialistide toetus on eurokriisi süvenedes dramaatiliselt tõusnud.
EFSFi võimendus tähendab Hollandi jaoks, et tagatist tuleb tõsta 56 miljardilt eurolt 98 miljardi peale. Paljud parlamendiliikmed muretsevad nüüd, mis saab siis, kui veel teisedki riigid fondist raha paluma hakkavad.
De Jager ütles, et uue Kreeka paketi otsust ei tule enne, kui «troika» töörühm teatab Ateenast, et Kreeka täidab reformilubadusi.
Hollandi linnuke kirjas, kinnitub maailma murelik pilk nüüd «kahele viimasele» – Maltale ja Slovakkiale.
Copyright The Financial Times Limited 2011.