Andres Võrk: krutskeid täis pensioniindeks 2012. aasta riigieelarves
6. oktoober 2011, 12:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Poliitikauuringute Keskus Praxis analüütik Andres Võrk kirjutas mõttekeskuse blogis, miks tõusevad tema hinnangul pensionid just 4,4 protsenti ja mitte rohkem või vähem.
Pensionide plaanitavat tõusu aitavad selgitada kaks valemit:
1) Arvutuslik pensioniindeks: 0,2 x 4,9 protsenti + 0,8 x 5,4 protsenti=5,3 protsenti
2) Pensioniindeksi tasaarveldus: 5,3 protsenti – 0,9 protsenti = 4,4 protsenti
Esimene valem näitab, et pensioniindeksi arvutuslik väärtus oleks rahandusministeeriumi suvise prognoosi andmete kohaselt ca 5,3 protsenti.
See on leitav kui kaalutud keskmine: 20 protsenti tarbijahinnaindeksi aastasest muutusest, mis on 2011. aastal prognooside järgi 4,9 protsenti, ja 80 protsenti sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa laekumise juurdekasvust 2011. aastal võrreldes 2010. aastaga, mis on prognooside kohaselt ca 5,4 protsenti.
Teine valem näitab, et plaanitud pensionide tõus on järgmise aasta 1. aprillist siiski väiksem kui 5,3 protsenti, sest pensionärid on maksumaksjate ees «võlgu» varasemate aastate pensionide mittelangetamise eest.
Kokku on võlg 4,6 protsenti. 2012. aastal tasaarveldatakse sellest võlast ca viiendik (0,9 protsenti). Selle tulemusena tõusevad pensionid eelarve seletuskirja kohaselt järgmisel aastal 4,4 protsenti.
See kui palju järgmisel aastal vana võlga tasaarveldatakse on tegelikult paindlik otsus. Valitsus võiks seda teha ka kõik korraga, kuid siis oleks pensionide tõus alla protsendi (0.8 protsenti=5,4 protsenti-4,6 protsenti), mis näeks välja naeruväärne ja ei oleks ilmselt poliitiliselt vastuvõetav arvestades, kui palju on viimastel aastatel kerkinud hinnad.
Tasaarveldamist täiesti edasi lükata ka pole mõtet, sest tõstmine 5,4 protsenti võrra suurendaks järgmise aasta pensionikindlustuse defitsiiti veelgi ja suurendab riski, et kogu avaliku sektori defitsiit kujuneb suuremaks kui 3 protsenti SKPst. Seega on välja hõigatud 4,4 protsenti igati hea kompromiss kahe äärmuse vahel.
Tervikteksti saab lugeda mõttekeskus Praxis blogist.