Slovakkia valitsusliit üritas eile edutult rääkida auku pähe mässulisele partnerile, mis paneb vastu euroala päästefondi võimendamise plaanidele.
Slovakkia grillib skeptilist Sulikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
440 miljardi eurose EFSFi uus tööriistakomplekt, mis peaks aitama eurot tabanud allakäiguspiraali vastu, vajab jõustumiseks kõigi 17 euroala riigi heakskiitu.
Ootel on Hollandi, Malta ja Slovakkia otsused. Viimane on kõige problemaatilisem.
Vastuseisu esirinnas on Slovakkia Vabaduse ja Solidaarsuse partei, mida juhib liberaalne ja paljude arvates kitsarinnaline Richard Sulik.
Sulik on kriitiliselt häälestatud EFSFi suhtes, mis sunniks Slovakkiat – ühte euroala uuematest ja vaesematest liikmetest – laduma välja 7,7 miljardi euro eest laenutagatisi, päästmaks Kreekat ja teisi võlakoorma all vaevlevaid riike.
«Kogu see väljaupitamiste idee on vale,» ütles Sulik Austria ajalehele der Standard. «Võlakriisi üritatakse lahendada uute võlgadega.»
Sulik on sattunud peaministri Iveta Radicova suureneva surve alla. Viimane sooviks EFSFi küsimuse enne ELi 17. oktoobriks määratud tippkohtumist ära lahendada.
Sulik seisab aga kindlana.
Koalitsioon suutis siiski kokku leppida, et EFSFi hääletus tuleb 11. oktoobril. Kavas on ka uued kohtumised Suliku ümberveenmiseks.
Kui Sulik, kelle seljataga on 17 parlamendiliiget, ei murdu, siis on valitsuskoalitsioonil vaid 56 häält, millest jääb meetme vastuvõtmiseks 150-liikmelises parlamendis aga väheks.
Opositsiooniline vasakpartei SMER, mida juhib endine peaminister Robert Fico, oleks küll nõus EFSFi heaks oma hääled andma, kuid üksnes tingimusel, et seda teeb ka valitsuskoalitsioon. Vastasel juhul nõuavad nad valitsuse laialisaatmist ja varajasi valimisi.
Sulik ammutab jõudu slovakkide seas levinud nõutusest: miks maksta tunduvalt jõukamate kreeklaste arveid?
Oma 20-aastasel teekonnal sotsialismist kapitalismi on Slovakkia pidanud lahinguid majanduskriisidega ja viinud läbi valulikke reforme, mistõttu on neil kasinalt kannatlikkust riikide suhtes, mis raskeid valikuid vältida on eelistanud.
Sulik sooviks, et Kreeka lastaks pankrotti.
«See on slovakkide jaoks uus olukord. Meil palutakse teha midagi nende heaks, kes on käitunud vastutustundetult. See ei meeldi kellelegi,» ütles USA German Marshall Fundi partner Pavol Demes. Fondi hiljutise uuringu valguses pooldab EFSFile raha eraldamist vaid 38 protsenti slovakkidest.
Slovakkia, mis ühines ELiga aastal 2004 ja läks eurole üle 2009. aastal, oli ainus liikmesriik, mis keeldus mullu osalemast Kreeka abipaketis nr 1.
Copyright The Financial Times Limited 2011.