Esmaspäeva öösel jõudsid euroala riigid kokkuleppele tagatiste osas, mida Soome nõudis osalemaks Kreeka abistamises, ühe tingimusena peab Soome tasuma sissemaksed 2013. aastal käivituvasse Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) korraga.
Tagatised saanud Soome peab ESMi tegema sissemakse ühes osas
4. oktoober 2011, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Finantsstabiilsusfondi (EFSF) juhi Klaus Reglingi sõnul peab Soome maksma soovitud tagatise eest. Reglingi selgituse põhjal peavad tagatisi kasutusele soovida võtvad riigid selle eest pakkuma teistele riikidele hüvitist. Soome peab näiteks Euroopa Stabiilsusmehhanismi (ESM) käivitumisel tegema sissemakse ühes osas, kui teised saavad oma sissemaksed tasuda viie aasta jooksul. Soome sissemakse suurus on 1,4 miljardit eurot.
Ka Soome saadavat tulu EFSFist võidakse kärpida.
Regling lisas, et kui Kreeka muutub maksejõuetuks, võivad Soome tagatised rakenduda alles 15–30 aasta pärast, kui EFSFi antud laenud on tasutud. Tema sõnul on ebatõenäoline, et ükski teine riik Soome kõrval sooviks tagatisi.
Soome rahandusminister Jutta Urpilainen ütles, et Soome sai head tagatised. «Nendele tagatistele hakkavad tuginema Soome maksumaksjate riskid,» ütles ta ja lisas, et riskide maandamine ongi olnud tagatiste nõudmise mõte.
Urpilainen märkis, et ükski teine euroala riik ei soovi kõnealust tagatiste skeemi rakendama, kuna see läheks väga kalliks riikidele, millel pole AAA reitingut. Teised AAA reitinguga riigid ei soovi ministri sõnul tagatisi rakendada, sest ei suuda ühe korraga ESMi sissemakset teha nagu Soome.
Urpilainenile ei valmista muret, et tagatiste tingimuste tõttu kahanevad Soome tulud EFSFist. Ministri sõnul on Soome seisukohal, et EFSF pole mõeldud kasumi teenimiseks. «Praktiliselt ei loobu me millestki, sest seda kasumit kuigi palju ei tule,» ütles Urpilainen.