Euroala rahandusministrid andsid selgelt mõista, et valmistuvad mätsima kinni Kreeka läbikukkumist rahvusvahelistele võlausaldajatele lubatud eelarve-eesmärkidega – Ateena rahaasjade arengut hakatakse hindama hoopis tänavuse ja tuleva aasta eesmärkide «sulami» alusel.
Otsus sündis päev pärast seda, kui Kreeka rahandusminister Evangelos Venizelos tunnistas, et 2011. aasta eesmärkidega Ateena toime ei tule.
Jutt käib Euroopa Liidu ja Rahvusvahelise Valuutafondi poolt seatud nõuetest, mis ühtlasi olid tingimuseks Kreeka jaoks üliolulise 8 miljardi eurose rahaülekande tegemisel, mille esialgne tähtaeg kukkus juba mõnda aega tagasi.
Euroopa Liit paneb ühte patta 2011. ja 2012. aastate eesmärgid ja üritab niiviisi pühkida vaiba alla tänavused läbikukkumised – valmistudes ilmselt ikkagi kandma üle abiraha, mida Ateena pidavat vajama paari päeva jooksul, et mitte omadega kuivale jääda.
Küll aga hoiatasid kõrged euroala ametnikud, et enne rahaülekandele alla kirjutamist esitavad nad lähipäevil uued ultimaatumid 2013. ja 2014. aastaid silmas pidades.
Luksemburgi peaminister ja eurogrupi juht Jean-Claude Juncker kinnitas, et kuigi uute meetmete meisterdamine lükkab rahaülekande ilmselt novembrisse, on ametnikud kaljukindlalt otsustanud Kreeka pankroti ära hoida.
«Kreeka pankrotti ei propageerinud keegi meie hulgast,» ütles Juncker. «Selle välistamiseks tehakse kõik, mis vaja. See välistatakse.»
Samas andis Juncker mõista, et Kreeka uus 109 miljardi eurone abipakett, mis vaid kaks kuud tagasi kokku lepiti, harutatakse taas lahti – eriti just see keerukas osa, mis puudutab eraviisiliste laenuandjate vabatahtlikku karistamist vaid 21-protsendiliste kaotustega.
Uus plaan, milline see iganes ka tuleks, näeb eraviisilistele võlakirjaomanikele ilmselt ette palju suuremaid kaotusi, kuigi Juncker keeldus selle teemaga üksikasjadesse laskumast.
«Me peame arvestama, et alates 21. juulist, kui otsus tehtud sai, on asjaolud muutunud,» ütles ta. «Jutt käib tehnilistest täpsustustest.»
Kuigi Kreeka abiraha ülekandmine lükati taas edasi, võeti siiski vastu ka üks otsus.
Nimelt saab Soome oma kauaoodatud tagatise uues Kreeka-abis osalemise eest – samas ülimalt rasketel ja tüütutel tingimustel, mida kõik ülejäänud eelistasid vältida.
Nimelt on Soome sunnitud maksma 2013. aastal uude 500 miljardi eurosesse stabiilsusmehhanismi (ESM) miljardeid eurosid – ehk siis niipea, kui nimetatud mehhanism käivitub. Kõik ülejäänud 16 euromaad võivad teha uude fondi sissemakseid viie aasta jooksul.
Lisaks kästi Soomel loobuda praktiliselt kõigist Kreeka abilaenult laekuda võivatest tuludest. Ning tagatisele ei pääse soomlased ligi vähemalt 15 aasta jooksul.
Tagatis tuleb ka palju ähmasem ja udusem, kui esialgne rahadiil, mille Helsingi suvel Ateenaga kokku leppis: Kreeka pankadele antakse Kreeka riigivõlakirju, mis omakorda antakse sealtkaudu üle sõltumatule usaldusisikule.
Usaldusisik müüb võlakirjad maha ja investeerib saadud raha kõrge reitinguga võlakirjadesse, mis siis kujutavadki endast Soome tagatist.
Copyright The Financial Times Limited 2011.