Kalev Kangur: maadevahetus oli ühiskonna huvides

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kalev Kangur maadevahetuse protsessil kohtupingis.
Kalev Kangur maadevahetuse protsessil kohtupingis. Foto: Mihkel Maripuu

Maa-ameti direktor Kalev Kangur ütles eile maakohtus jätkunud istungil, et maadevahetus oli seaduslik ja toimus ühiskonna huvides.


Kanguri töösuhe on maa-ameti kodulehe andmeil küll peatatud, aga kui avada sealsete ametnike nimikiri, troonib esikohal jätkuvalt Kanguri nimi.

Kanguri kõnepruuk ja esinemislaad ei jätnud eile maakohtus kahtlust, et tegu on mõjuka ja tähtsa ametnikuga. «Mida looduslikult väärtuslikum kinnistu, seda majanduslikult väärtusetum,» ütles Kangur.

Kangurit küsitles esmalt tema advokaat, kelle küsimustele vastates maalis Kangur pildi maadevahetusest kui riigikogu vastu võetud seaduste alusel käinud korrektsest tegevusest, mille käigus riik omandas loodusväärtusi ja vastu andis vastava väärtusega krunte.

«Et saaksime loodusväärtusi nautida, peaksid need riigi omandis olema, sest üksnes riigi omandis maad on avalikus kasutuses,» kinnitas Kangur.

Süüdistuse järgi jagas Kangur valitud seltskonnale ärimeestest infot vabade maade kohta, mida saaks vahetada looduskaitseliste kinnistute vastu. Süüdistuse järgi sai Kangur selle eest vastutasuks korteri sisustuse ja sisekujunduse Merko suuromanikult Toomas Annuselt.

«Õiglase ja adekvaatse info andmine oli seaduse nõue,» ütles Kangur kohtus. «See oli minu kohustus. Info jagamine ei ole ebaseaduslik.»

Süüdistuse järgi teenisid Kanguri käsilased maid vahetades rahalist kasu umbes 20 miljonit krooni. Kangur ise osales tehingutes varjatud osaluste kaudu, väidab prokuratuur.

Järgmisel nädalal täitub viis aastat sellest, kui kapo Kanguril käed raudu lõi ja ta ülekuulamiseks Rahumäe arestikambrisse viis.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles