Kui Somaalia piraadid 7. veebruari varahommikul kreeklastest omanike hiigeltankeri Irene SLi pardale hiilisid ja aluse oma kontrolli alla haarasid, oli šokki tunda palju kaugemal, kui 25 õnnetu meeskonnaliikme ja nende perede ringis.
Piraadid – India ookeani isandad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nimetatud VLCC ehk väga suur toornaftatanker (ingl. k. Very Large Crude Carrier) oli 2 miljoni naftabarreliga teel Kuveidist Louisiana naftaterminali USAs, asudes kallaletungi hetkel 900 meremiili ehk umbes 1667 kilomeetri kaugusel Somaaliast suunaga Hea Lootuse neeme poole.
Juhtum tõestas, et somaallased-mereröövlid suudavad kimbutada ka suurimaid aluseid maailma kõige strateegilisemal meretranspordi marsruudil.
Pärast seda on piraadid on pakkunud veel küllaga kõneainet oma järjest laieneva tegevusraadiuse teemadel. Rahvusvahelise Merelaevanduse Keskuse (IMB) andmetel on tänavu pandud toime 33 rünnakut Punase mere lõunaosas, mis oli varem turvaline.
Kasutades baasidena varem kaaperdatud laevu, mille meekondi vägivalla ähvardusel tööle sunnitakse, suudetakse korraldada kallaletunge kuni 1500 meremiili (2778 kilomeetrit) kodurannast kaugemal.
IMB direktor Pottengal Mukundan ütleb, et käesoleval aastal on Somaalia kandis kaubalaevu rünnatud kokku 192 korda, 24 juhul on asi lõppenud kaaperdamisega.
Mullusest rünnakute «graafikust» (sama ajaga 127) ollakse tublisti ees, samas oli möödunud aastal selleks ajaks toime pandud 30 edukat kaaperdust.
Juba enne Irene Sli kaaperdamist oli endine Prantsuse minister Jack Lang, kes nõustab ÜROd Somaalia piraatluse õiguslike aspektide osas, hoiatanud julgeolekunõukogu lindpriide kasvavate oskuste, haardeulatuse ja vägivaldsuse eest.
«Piraatidest on kujunemas India ookeani isandad,» ütles ta jaanuaris.
Küsimus on nüüd selles, kui kaugele piraadid kaubanduse Punese mere, Adeni lahe ja India ookeani piirkondadest peletavad ning kui kõrgele aetakse rünnakute tõttu maailmakaubanduse hinnad.
«Kaubanduskulud hakkavad tõusma,» ütles Dubai DP Worldi tegevjuht Mohamed Sharaf, kes omab antud piirkonnas mitmeid terminale. «Kui midagi drastilist ette ei võeta, kasvab inimelude risk ja äri tegemise hind.»
Samas on raske näha, mis oleks tõeline lahendus. Sisuliselt oleks tarvis lahendada Somaalia probleemid, mis kujutab endast aga keerukat ja komplitseeritud ülesannet. Naftatankerite käitajate (nagu Irene SLi omanike Lemose perekonna) jaoks alternatiivseid marsruute nafta transportimiseks Pärsia lahest pole.
Suessi kanalit ei ole VLCCd täislastiga kunagi kasutada saanud. Ükski tee läbi Araabia mere, ükskõik kui lähedale India rannikule hoiduda, pole ohutu.
Konteinerlaevad, mis Pärsia lahte ei sisene, võiksid seda piirkonda Aasiast Euroopasse seilates vältida, minnes ümber Hea Lootuse neeme. Siis aga läheks rohkem aega ja raha – ning enamik operaatoreid kannab niigi nüüd kahjumeid.
Lisaks on konteinerlaevad osutunud piraatide jaoks liiga kiireteks ja kõrgeteks. Samas käivad jutud, et piraadid olevat hakanud hankima uusi ja pikemaid redeleid, et pääseda üles nimetatud aluste kõrgetest ja püstloodis parrastest.
APM Terminalsi Lähis-Ida ja Aafrika äri juht Hans-Ole Madsen ütles, et konteinerlaevad kasutavad Punast merd ja Suessi kanalit edasi, kui rünnakud või taktika just «oluliselt ei ägene».
«Ilmselt tuleb rohkem turvameetmeid – konvoid, relvastatud valvurid, mis iganes,» ütleb ta. «Transpordi hind siis muidugi tõuseb.»
Kapten Mukundani sõnutsi otsivad laevaomanikud, kel Adeni lahte pakilist asja pole, juba alternatiivseid marsruute.
Colorado uuringufirma One Earth Future andmetel on piraatlusest tingitud kindlustuskulud merelaevanduse jaoks 3,2 miljardit dollarit aastas, lisaks kulub 2,95 miljardit dollarit laevade ümbersuunamisele Hea Lootuse neeme kaudu.
Paistab ka paar lootuskiirt.
Euroopa Liidu piraatluse-vastane agentuur EU Navfor osutab sellele, et aluste parem ettevalmistus on hakanud kahandama kaaperdusega lõppevate rünnakute hulka. Üha enam kallaletunge lüüakse jõuga tagasi – tänu sellele, et laevaomanikud on järjest lahkemini valmis värbama relvastatud vahimehi.
Olevat ka terve rida nippe, mida pardale pääsemise raskendamiseks kasutatakse.
Tänavu on Adeni lahes Somaalia-Jeemeni lõigus – mida varem «Piraatide allee» nime all tunti – toimunud vaid neli kaaperdust. Mukundani sõnul muuhulgas seetõttu, et kohal viibib palju sõjalaevu.
«Aga Adeni lahes läheb suhteliselt hästi,» ütles kapten.
Kurja peamise juurega aga Mohamed Sharafi hinnagul sisuliselt tegemist ei tehta.
Aprillis Dubais rahvusvahalisel piraatide vastu võitlemise konverentsil osalenud Sharaf ütles: «Kõik ütlesid, et peamine probleem on Somaalia ja sealsed inimesed. Nende elustandardiga tuleks midagi ette võtta. Töökohti tuleks seal luua, lastele kooliharidust pakkuda.»
Copyright The Financial Times Limited 2011.