Eesti liitus stabiilsusfondiga

Andrus Karnau
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu täiendav istung. Pildil hetk Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingu II lugemiselt.
Riigikogu täiendav istung. Pildil hetk Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi raamlepingu II lugemiselt. Foto: Peeter Langovits / Postimees

Häältega 59 poolt, 18 vastu ja ei ühtegi erapooletut otsustas riigikogu kell 21.59, et Eesti liitub EFSFga.

Selle otsusega andis parlament Eesti riigi nimel stabiilsusfondile (EFSF) kahe miljardi euro suuruse garantii tagada võlakirju, millega laenatud raha kasutatakse Portugali, Iirimaa ja Kreeka abistamiseks.

Otsuse poolt olid Reformierakond, IRL ja sotsiaaldemokraadid. Vastu Keskerakond. Hääletustulemuse järgi olid valitsusliidu saadikuist otsuse vastu Juku Kalle Raid ja Igor Gräzin. Sotsiaaldemokraatide esimees Sven Mikser ei osalenud hääletusel.

Varem oli riigikogu vastu võtnud riigieelarve muutmise seaduse, mida oli vaja selleks, et riik saaks garanteerida Euroopa Liidu liikmesriiki või euroliidu riikidele kuuluvat äriühingut.

Eelnõu vastuvõtmine venis neljapäeva hilisõhtusse, sest valitsus soovis otsuse kindlasti sel nädalal vastu võtta, aga eelnõu tuli viimasel minutil täielikult ümber kirjutada.

Õiguskantsleri survel otsustas riigikogu, et EFSFst abi paluvatele riikide toetusprogrammid peab heaks kiitma riigikogu. Varasemas eelnõus oli see õigus valitsusel. Seega, kui Kreeka peaks abi paluma, siis Eesti nimel annab nõusoleku selleks parlament, mitte valitsus.

EFSFi põhikirja muudatused on kinnitatud enamikus euroala riikides. Soome tegi seda eile, Saksamaa täna hommikul. Austria parlamendis on hääletus homme, Hollandis ja Küprosel järgmisel nädalal. Slovakkias samuti oktoobris.

Euroala valitsusjuhid otsustasid juulis, et jõustavad muutunud põhikirjaga EFSFi septembri lõpuks.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles