Vitsur: Eesti peab vähendama sõltuvust välisrahast
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2014. aastast võib Europarlament hakata trahvima riike, kelle majandus on tasakaalust väljas ja kes selle vastu vajalikke meetmeid ette ei võta. Eesti arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul oleks Eesti jaoks kõige olulisem vähendada sõltuvust välisrahast ning mõelda, kuidas eksporti kasvatada.
Üks erimeelsusi tekitav näitaja, mida on kavas hakata riigi majanduse hindamisel arvestama, on kaubandusbilansi puudujääk.
2011. aasta juulis eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest, seega on praegu puudujääk imepisike. Aga näiteks 2006. aasta oktoobris haigutas eksporid ja impordi vahel 3,9 miljardi krooni või 249 miljoni eurone auk.
Paraku on kurb tõsiasi see, et näiteks kodumasinaid, riideid ja puuvilju tuleb Eesti puhul enamasti importida ning kui ükskord majanduses helgemad tuuled puhuma hakkavad, võib väliskaubanduse puudujääk taas kasvama hakata ning riigil on siin väga raske sõna sekka öelda.
Eesti Arengufondi majanduseksperdi Heido Vitsuri sõnul ei ole aga see, et väliskaubanduse puudujääki on riiklikult raske reguleerida, veel põhuseks, miks seda ei peaks riikide majandusliku tervisekontrolli puhul arvestama. Näiteks inflatsiooni üle on riigil veelgi vähem kontrolli.
Vajadusel võiks suure puudujäägi eest ka riike trahvida, kuna väliskaubanduse puudujääk näitab riigi olukorda paremini, kui riigivõla tase, mis sellel alles sabas sörgib.
«Kaupu saadab rahavoog. Kui müüme vähem, siis on riiki sissetulev rahavool väiksem. Kui import ületab eksporti, siis tuleb selle eest lisaraha välja käia, ükskõik, kas see on siis laenatud või mitte.»
«Kuni 1980. aastateni jälgiti väga tugevalt riikide jooksevkontot ja seda peeti kõige olulisemaks näitajaks. Viimased 20-30 aastat on olnud erandlikud, kus arvati, et jooksevkonto ei ole oluline,» kommenteeris Vitsur.
Suur tasakaalustamatus tähendab sõltuvust välisrahast. «Selge on, et Eesti peab hakkama lootma endale ja mitte välisrahale. Enam ei tohiks loota pelgalt sellele, et välisinvestorid tulevad ja toovad raha, sest see raha läheb ka väga kiiresti Eestist välja,» tõdes ta.
Selleks, et väliskaubandust heas vormis hoida, tuleb Vitsuri kinnitusel teha seda, mida kõik edukad riigid on teinud: olla innovaatiline ning välisturgudel aktiivne ja atraktiivne.