Tulevik: öised unenäod saab hommikul YouTube’i postitada

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Koomas oleva inimese peas toimuva jälgimine või enda unenägude jagamine videoportaalis võib olla võimalik juba lähiajal, kirjutab Tartu Ülikooli teadusuudiste portaal Novaator.ee.

California teadlased jälgisid filmide treilereid vaatavate inimeste ajus toimuvat tomograafi abil ning suutsid vaadatud klippe hiljem arvuti abil taastada. Praegu saab teistele inimestele nähtavaks muuta vaadatud videolõike.

Ilmselt saab tehnika edasi arenedes jagada ka isiklikke mälestuspilte ning unenägusid. See pole ainult ulmeline lõbustus. Sel kombel saaksid suhelda insuldi läbi elanud või neurodegeneratiivsete haigustega inimesed, kes ei suuda rääkida.

Uurimuse autorid Shinji Nishimoto ning Jack Gallant rõhutasid, et praegu on neuroteadus mõtete ja kavatsuste lugemisest veel väga kaugel.

Nishimoto ja Gallant näitasid katsealustele inimestele mustvalgeid fotosid ja registreerisid aju aktiivsuse muutusi ajukoore nägemispiirkonnas. Seejärel lõid teadlased arvutimudeli, mis võimaldas neil ajutegevuse mustri abil suure täpsusega ennustada, millist pilti inimene vaatas.

Järgmiseks väljakutseks oli liikumise vaatamisel tekkivate ajusignaalide dekodeerimine.

Siin olid katsealusteks uurijad ise, sest tomograafiuuringud kestsid tunde. Filmitreilerite vaatamise ajal mõõdeti verevoolu nende aju nägemispiirkonnas. Arvuti abil lahutati ajust saadud pilt väikesteks ühikuteks – mahupiksliteks ehk voksliteks

Iga voksli jaoks lõid uurijad mudeli, mis andis täpselt edasi, mis ajus toimus liikumisinfo töötlemisel.

Võimas arvutiprogramm seostas sekundihaaval videolõikude sisu ajus toimuvaga.

Shinji Nishimoto sõnul on liikumise rekonstrueerimine tõsine väljakutse, kuna funktsionaalsel magnetresonantskuvamisel mõõdetavad aju verevoolu muutused on aeglasemad kui samal ajal närvirakkude vahel liikuvad signaalid. See on peamine põhjus, miks siiani tegeletakse enamasti fotode rekonstrueerimisega.

California uurimisrühm lahendas probleemi kaheastmelise mudeli loomisega.

Nishimoto sõnul kirjeldatid verevoolu ning närvirakkudega juhtuvat eraldi. Ta selgitas, et on väga oluline mõista, kuidas aju töötleb liikumise vaatlemisel saadud infot. Liikumine ümbritseb inimest igapäevaselt ja see aitab aju tööst paremini aru saada.

Uurimus ilmus ajakirjas Current Biology.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles