Ligi: Eesti nõusolekuta EFSFi ei sünni
27. september 2011, 10:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusminister Jürgen Ligi ütles teisipäeval riigikogu ees, et Eesti nõusolekuta jääks sündimata Euroopa Finantsstabiilsuse Fond (EFSF).
«EFSF on maailma majanduse jaoks väga oodatud Euroopa võlakriisi stabiliseerimise abinõu,» lausus Ligi.
Riigikogus on täna esimesele lugemisel eelnõud, mis lubavad Eestil liituda EFSFga.
Ligi ütles, et EFSF on ka Eesti heaolu garant, sest kriisi levides kaotame eksporti ja väheneb rahastamine.
Ligi toonitas, et tegu on garantiide andmisega, mitte tagastamatu abiga.
Ministri sõnul on varasemalt tehtud vigu kui kõrgete puudujääkide ja võlakoormatega riigid on kergelt pääsenud.
«EFSF on loodud üksikute riikide kriisi isoleerimiseks ja aja andmiseks, et nad saaksid seda lahendada. Me ei paku sellega tagastamatut abi ja meie garantii antakse ainult väga rangetel tingimustel. Abimehhanismi olemasolust sõltub kogu Euroopa majandus ning Eesti ei ole siin erand. Ja veel - samal ajal on Euroopa reformipaketi muud meetmed loodud sarnaste kriiside vältimiseks tulevikus,» toonitas minister oma sõnavõtus.
EFSF-i osanikuna osaleb Eesti 440 mld euro suuruse fondi kohustuste tagamisel. Eesti osalus garantiides on maksimaalselt 1,995 mld eurot. Fond võib euroala stabiilsuse tagamiseks anda raskustes euroala riikidele toetuslaene, osta nende võlakirju esmaselt ja järelturult, osaleda pankade rekapitaliseerimise programmides või pakkuda ennetavaid krediidiliine. Kõikide nimetatud instrumentide kasutamise aluseks on kokku lepitud majanduspoliitiline programm.