Putini Venemaa hirmutab investoreid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vladimir Putin.
Vladimir Putin. Foto: SCANPIX

Vladimir Putini «tagasitulek» ja uudis tõrksa rahandusministri vallandamisest ei mõjunud Venemaa finantsturgudele just tervislikult.

Rubla kukkus juba eilse börsipäeva alguses enam kui protsendi jagu ja oli dollari suhtes viletsaimas seisus alates 2009. aasta augustist.

Analüütikud aga ennustavad kapitali väljavoolu jätkumist, mis kasvas möödunud aastaga juba üle 70 miljardi dollari. Pankurite sõnutsi võib pärast rahandusministri Aleksei Kudrini lahkumist oodata allakäigu kiirenemist.

Ühtlasi kaldub uudis Putini ilmsest tagasipöördumisest presidenditoolile kustutama suurte ja keskmise tasemega ärimeeste lootust konkurentsi taastumisele, mille olid sütitanud Medvedevi reformijutud.

Kuigi on ka neid, kes usuvad Putini püüdlustesse edaspidi liberaalsemat nägu näidata, kardetakse valdavalt siiski, et riik on nüüd teel majandusliku stagnatsiooni ja onupoja-kapitalismi jätkumise sunas, millest on lõiganud kasu Putini sõbrad ja liitlased.

«Kudrini lahkumine on lihtsalt järjekordne kivi müüris, mis lahutab Venemaad investoritest. Ja see müür kerkib üha kõrgemale,» ütles ühe investeerimisfondi Dashevsky & Partnersi juht Steven Dashevsky.

Kuigi Kudrin on pälvinud investoritelt kiidusõnu oma konservatiivse lähenemise eest eelarvepoliitikale, pole ta viimasel ajal enam suutnud seista vastu priiskavatele kulutustele ja onupojapoliitika võidukäigule, ütles Dashevsky.

«Mõistlikke põhjuseid Venemaale investeerimiseks ei ole eriti palju järele jäänud,» ütles ta.

«Kapitali väljavool jätkub, kuna äriringkonnad valdavalt ei usu Putini majanduspoliitikat ning keegi ei looda, et temalt võiks oodata investeerimiskliima parandamist,» ütles endine keskpanga asepresident Sergei Aleksašenko.

«Vetsupotist alla läheb see riik,» ütles üks mõjukas Lääne pankur.

Analüütikute hinnangul võib suurärimeestega liituda ja oma rahaga hääletama hakata ka Venemaa linnade kasvav keskklass.

«Kõige hullem on see, et keskklass, mis peaks olema Vene majanduse uus kasvumootor, hakkab nüüd samuti kapitali maalt välja toimetama,» ütles Moskva investeerimispanga Arbat Capitali fondihaldur  Julia Bušujeva.

«Varem oli see oligarhide eelisõigus. Nüüd aga otsib ka keskklass võimalusi välismaal kinnisvara osta ja oma lapsi välismaale õppima saata. Erilist tulevikku nad endale siin ette ei kujuta.»

Levada keskuse hiljutise arvamusküsitluse valguses soovib emigreeruda 22 protsenti täiskasvanud Vene kodanikest. Alles aastal 2007 oli vastav protsent 7.

Copyright The Financial Times Limited 2011.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles