Mõned ettevõtted kavatsevad järgmisel aastal tõsta Eestis palgakulusid üle 10 protsendi, tulenevalt töötasude ja töötajate arvu suurendamisest. Samas on ka firmasid, kes loodavad hakkama saada sama suurte palgakuludega kui tänavu.
Ettevõtjad lubavad uuel aastal palgatõusu ja uusi töökohti
1. oktoober 2011, 12:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tarkvaraarendaja Webmedia Group müügijuht Tiit Anmann kinnitas, et ettevõtte palgakulud kasvavad tuleval aastal kindlasti rohkem kui 15 protsenti, kusjuures suurenevad nii töötajate arv kui ka nende töötasud. Sellisteks muutusteks annab põhjust ekspordi kasv.
Tarkvaraarendaja Skype planeerib samuti palgakulude kasvu. «Otsime maailmas juurde sadu töötajaid, ja nii palju, kui neid õnnestub Eestist leida, siia ka palkame,» lausus Skype Eesti tegevjuht Sten Tamkivi. «Viimase paari aasta kogemuse põhjal on realistlik suurusjärk umbes 50 uut töötajat aastas.» Kuidas ettevõttes palgad muutuvad, seda ta aga avaldama ei soostunud.
Tehnoloogiafirma Modesat Communications juhatuse liige Tarmo Pihl ütles, et järgmiseks aastaks on kavandatud 3–4-protsendine palgatõus, seda ennekõike käibest sõltuvate tulemustasude kasvu tõttu.
Tehnoloogiasektori hoogne kasv ei üllata ilmselt kedagi. Kiiret palgakulude suurenemist kavandavaid ettevõtteid leidub aga teisteski sektorites.
«Aastal 2012 plaanime palgakulude kasvu 15–20 protsenti,» rääkis juuksurisalongide keti Salon+ juht Helena Lõhmus. «Seda eelkõige seoses uute töökohtade loomisega ning olemasolevate töötajate kvalifikatsioonimuutustest tingitud palgakasvuga.»
Müügitulu kasvab
Teine palgatõusu põhjus on müügipreemiate mahu suurenemine. «Kuivõrd iluteenusteturu olukord on pärast masu märkimisväärselt paranenud, suureneb ka klientide arv, kellele teenuseid ja tooteid pakkuda,» selgitas Lõhmus.
Teenindussektoris on palgatõstjaid teisigi. «Tuleval aastal planeerime kindlasti palgakulude tõusu võrreldes tänavuse aastaga,» kinnitas kiirtoidukohtade keti McDonald’s Baltikumi juht Tomasz Nawrocki.
«Palgakulude kasv on peamiselt seotud töötajate arvu suurenemisega, aga näeme ette ka palkade tõusu,» märkis ta, lisades, et kriisi ajal samuti ettevõttes palgad ei langenud.
Turvafirmas G4S Eesti sõltub palkade muutumine aga kollektiivlepingust. «Prognoosime ligikaudu viieprotsendilist tööjõukulu kasvu,» lausus ettevõtte juhatuse esimees Andrus Ossip.
«G4S tööandjana on kollektiivlepingus võtnud kohustuse panustada saavutatud teenuse hinnatõusust olulise osa töötajate palkadesse ja koolitusse,» selgitas ta.
Lisaks tõusevad tööjõukulud järgmisel aastal personali lisandumise tõttu, milleks annab põhjust eeldatav teenuse müügi kasv.
Samas kui haridustöötajad nõuavad endale riigilt vähemalt siiani edutult 20-protsendist palgatõusu, kavatseb erakätes olev Rocca al Mare kool suurendada tuleval aastal oma õpetajate palkasid 10 protsenti. Kooli juhataja Rein Rebane nimetas palgatõusu põhjusena muu hulgas kasvavat inflatsiooni ning fakti, et viimati tõusid kooli pedagoogide töötasud ligi nelja aasta eest. Kooli palgafondi on kavas suurendada 8 protsenti.
Kriisi-eelne palk tagasi
Märgatavat palgatõusu on oodata ka põlevkivitöötleja VKG personalil. Ettevõtte avalike suhete juht Julia Aleksandrova ütles, et tänavu on kavas viia kontserni töötajate sissetulek tasemele, kus see oli enne 2009. aastal toimunud keskmiselt 10-protsendist langust.
Kui majandusel hästi läheb, võib neid aga täiendavalt oodata ligi 10-protsendine palgatõus, seda kas juba tänavu või tuleva aasta alguses. Lisaks kasvab kontserni palgakulu töötajate arvu suurenemise tõttu. Tänu rajatavale kaevandusele, õlitehasele ja plokitootmise käivitamisele lisandub järgmisel aastal üle 200 töökoha.
Palgakulude tõusu kavandavad järgmiseks aastaks ka EMT, If ning Eesti Energia. EMT kuueprotsendine palgakulude suurenemine tuleneb nii kaheprotsendisest põhipalga tõusust kui ka tulemustasu muutustest ja töötajate lisandumisest, selgitas mobiilsidefirma personalijuht Terje Kuusik.
Ifi palgafond suureneb pisut, kuid olulist uute töökohtade lisandumist kindlustusfirma ei prognoosi, märkis ettevõtte personalijuht Kristi Reinap. Eesti Energias kasvavad palgakulud kindlasti tulenevalt töötajate arvu suurenemisest, mille tingib ennekõike õlitööstuse laienemine.
Reaalpalga kasv taastub
«Eesti Energias ei ole ülekontsernilist ja kõigile ühtset palgatõusu järgmisel aastal planeeritud,» nentis energeetikafirma personalidirektor Riina Varts.
«Jälgime pidevalt ka palgaturul toimuvaid muutusi ja reageerime paindlikult vastavalt ettevõtete või ametikoha gruppide vajadustele.»
Ettevõtteid, kes üldiselt palgakulusid tuleval aastal tõsta ei kavatse, kuid samas ei välista teatavat tõusu, kui turu olukord palkade tõstmist nõuab või töötajate juurdevõtmist võimaldab, leidub hulgaliselt. Nende seas on näiteks jäätmefirma Ragn-Sells, supermarketite omanik Rimi Eesti Food, kütusefirma Statoil ning laevandusettevõte Tallink Grupp.
Reisibüroo Estraveli tegevjuht Anne Samlik ütles, et põhipalgad ja töötajate arv on kavas hoida samal tasemel, kuid palgakulude muutus sõltub lisatasudest, mis on seotud müügikäibega.
«Vaadates viimaseid arenguid nii Eesti kui ka meid mõjutavate lähemate ja kaugemate riikide majandustes, oleme praegu pigem konservatiivsed tulude suurenemise osas, mistõttu ei näe ka kulude suurendamise võimalusi,» ütles Swedbanki personalidivisjoni direktor Signe Kaurson. Palgakulude kasvu ei planeeri ka ehitusettevõte Rand ja Tuulberg, lihatoodete valmistaja Rakvere Lihakombinaat ning hambaravifirma Kaarli Hambapolikliinik.
Mitu ettevõtet nimetas, et praegu on veel vara öelda, kas ja kui palju palgakulud tuleval aastal tõusevad. «Vaadates Euroopas toimuvat, on meil raske ennustada majanduskeskkonnas toimuvaid muudatusi ning nende mõju Eestile ja Elionile,» lausus sidefirma juhatuse esimees Valdur Laid. «Seetõttu on üsna raske prognoosida ka järgmise aasta palgamuutusi. Teeme olulisi otsuseid vastavalt olukorrale jooksvalt.»
Ka Tartu Veevärgi personalijuht Viia Vald tõdes, et praegu on keeruline öelda, kuidas ettevõtte palgakulud järgmisel aastal muutuvad. Juhul kui palgakulud peaksid kasvama, siis üks selle põhjusi oleks Valdi sõnul tööjõuturul toimuvad muudatused. «Juba sel aastal on tunda, et paljude Eestist lahkunud töötajate asemele otsitakse uusi ning tänu sellele on teatavat kvalifikatsiooni omavate töötajate defitsiit olemas,» märkis ta.
Rahandusministeeriumi sel kuul avaldatud majandusprognoosi kohaselt tõuseb järgmisel aastal Eestis keskmine brutopalk 5,0 ja reaalpalk 2,2 protsenti. Lisaks majandusprognoosidele kasutavad mitmed firmad oma tööjõukulude planeerimisel palgauuringu andmeid. Fontes Palgakonsultatsioonide poolt 254 Eesti ettevõttes tehtud uuringust ilmneb, et firmad on tuleva aasta põhipalga tõusuks planeerinud keskmiselt
3 protsenti.
Fontese palgauuringute analüütik Ilmar Põhjala rääkis, et paari aasta tagusest palgarallist valusa kogemuse saanuna eelistavad ettevõtted hoida tasusid samal tasemel ja tõsta palka eelkõige neil, kelle töökoormus on suurenenud või kes on tulemuslikumad. Seejuures leidub tema sõnul Eestis mitmeid firmasid, kes on vahepealsed rasked aastad ilusasti üle elanud ning planeerivad töötajatele järgmiseks aastaks kuni kümneprotsendist palgatõusu.
Analüütiku kinnitusel pole sektoreid, kus kõik ettevõtted tõstavad või langetavad palku. «Igas sektoris leidub ettevõtteid, kellel läheb hästi ning kes saavad töötajate palgatõusu lubada ning ettevõtteid, kus majanduslik olukord rõõmustamiseks ja palgatõusuks põhjust ei anna,» märkis ta.
Siiski saab välja tuua sektoreid, kus lähiaastatel on üldiselt oodata stabiilset palgatõusu. Need on Põhjala sõnul IT- ja telekommunikatsioonisektor, kus kõige valjema häälega heade töötajate puuduse üle kurdetakse.
Ebaõiglane palgapoliitika
Kui ümbritsevas majanduskeskkonnas on palju ebakindlust, siis kuidas ettevõte peaks üldse otsustama, kas ja kui palju oma töötajate palka tõsta? «Ideaalses maailmas peaks ettevõte töötaja palka tõstma siis, kui töötaja suudab tööandjale toota rohkem väärtust, olgu see siis kogemuste, täienenud oskuste, efektiivsemate töövõtete jms kaudu,» lausus Põhjala.
«Palgatõus ei ole põhjendatud, kui töötaja ostis endale uue auto, mille liisingusumma on varasemast kõrgem ning kui kuskil mujal kellelgi palka tõsteti.»
Paraku leidub ettevõtteid, kelle majanduslik olukord ei võimalda neil palku tõsta ka töötajatel, kes seda vääriks. Kuidas siis neid töötajaid ettevõttes ja motiveerituna hoida? «Võtmesõnaks on siin kommunikatsioon,» arvas Põhjala.
«Ettevõte peaks põhjendama, mis põhjusel palgad jäävad muutumatuks – näiteks ettevõtte majanduslikud näitajad, turu olukord – ja teavitama töötajat, milliste tingimuste täitumise korral on oodata palgatõusu.»
Sellised tingimused võivad tema sõnul olla näiteks teatud läbimüügi saavutamine või tootmise efektiivistamine.
«Olukord, kus ettevõte on väiksemate töötajate arvuga oma käivet ja kasumit kahekordistanud ning ütleb oma töötajatele, et elu on väga raske ja palk jääb hoolimata teie suurenenud panusest samasuguseks, on muidugi töötajate suhtes ebaõiglane ning sellisel juhul on töötajate motiveerimine väga raske kui mitte võimatu ülesanne,» lisas analüütik.