Rahandusminister Ivari Padari sõnul saab riik uue seaduse abil vajadusel panku toetada kümnete miljardite kroonidega, ühtlasi kiireneb ka riigi laenu võtmise võimalus.
Päästepakett lubab riigil kiirelt jagada miljardeid abikroone
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks tuleb valitsusele ja riigikogule anda võimalus otsustada rahalise abi andmise üle kiirkorras?
Praegu on valitsusel võimalus kahe miljardi krooni ulatuses kassareserve kiirendatud korras kasutada. Seadusemuudatusega tekitatakse võimalus kiirendatud korras näiteks kümne miljardi krooni eraldamiseks, et kellelegi lisatagatisi või muud abi anda.
Selliste otsuste ainult valitsuse pärusmaaks jätmisel tekiks juba põhiseaduslik vastuolu, sest summad on liiga suured. On vaja, et asi oleks väga selgelt riigikogus fikseeritud.
Tänapäeva praktika on näidanud, et abiotsus peab ühe päevaga tehtud saama. Kui menetleda niisuguseid suuri asju riigikogus läbi kolme lugemise, kuluks liialt aega.
Millistel puhkudel kiirmenetlust kasutada saab?
Näiteks kui valitsus tahab anda mõnele pangale lisagarantiid, kui ta tahab omandada mingit osalust finantssektoris, anda täiendavat kapitaliseeritust ja nii edasi. Vaja on just paindlikkust, et kui on vaja ühe päeva jooksul otsuseid teha, siis need saavad selle ajaga ka tehtud.
Rahandusministeeriumi algse ettepaneku järgi oleks kõik see jäänud vaid valitsuse otsustada. Miks on eelnõus sisse toodud ka riigikogu?
Esialgne soov oli jah olla hüperoperatiivne. Kõnealused summad on aga väga suured ja siin on vaja ikkagi ka riigikogu rolli.
Kui suurtest summadest ikkagi täpsemalt jutt käib?
Riigil on oma reservid, mida on kokku kümne protsendi ulatuses SKTst ehk umbes 25 miljardit krooni. Lisaks on võimalus samas suurusjärgus laene võtta ja seeläbi abi mahtu suurendada.
Summad, millega Euroopas ja terves maailmas praegu tegeletakse, on kolossaalsed. Meie puhul on suur summa isegi näiteks 15 miljardi krooni kasutamine – maailmas välja pakutud lahenduste juures võtaks see muigama.
Aga Eesti jaoks on summa suur ja kui me sellega suudame makseraskustesse sattunud panka aidata, siis on see väga oluline. Kuigi ma olen õige kindel, et meil ei ole niisugust vajadust ja meil tegutsevad pangad on stabiilsed.
Kas seadusemuudatus võimaldab riigil ka laenu kiirkorras võtta või peaks laenuraha, mida kiirmenetluse käigus jagada, juba varem olemas olema?
Laenu võtmise võimalusi see suurendab, aga kindlat summat ei ole eelnõuga paika pandud. Ka laenuotsuse puhul peab olema riigikogu heakskiit.
Kas see kõik puudutab vaid finantsasutusi ehk panku või ka teisi suuri ja olulisi ettevõtteid?
Praegu räägime ikkagi vaid pankadest. Eestis ei ole selliseid ettevõtlusvaldkondi, mille puhul võiksime öelda, et nad on struktuursed.
Kas eelnõu lihtsustab ka krooni devalveerimist?
Kindlasti mitte.
Praegu on tegemist alles paketi esimese eelnõuga. Millal tuleb teine eelnõu ning mida see reguleerib?
Teisega tahame jõuda tuleva aasta alguses riigikokku. Selle puhul on küsimus, kas me muudame neid piirmäärasid, mida kasutada saame, ehk siis seda kahte miljardit krooni, mis eelarves sees on. Kui poliitiline otsus on, et neid ei muudeta, ei pruugi ka teist eelnõu tulla.
Kas teise eelnõu raames muudetakse krooni devalveerimine lihtsamaks?
Kindlasti mitte. Nagu praegune seadus ütleb, vajab devalveerimine kolme lugemist ja nii ka jääb.
Kui vaadata Läti ja teiste riikide näiteid valitsuse kiiretest abiotsustest, siis on tehtud etteheiteid ka finantsjärelevalvele, kes õigeaegselt ei ole raskusi tuvastanud. Kuidas Eestis sellega on?
Üldiselt teeme me maksimumi, et olukord oleks kogu aeg kontrolli all. Seetõttu teevad rahandusministeerium, finantsinspektsioon ja Eesti Pank väga tihedat koostööd. Infovahetus on operatiivne ja me eeldame, et selles mõttes ootamatusi ei tule.
Kui ootamatused siiski tulevad, kas see on siis osalt nende kolme ametkonna viga?
Selge, et etteheiteid saab alati teha. Samas on finantsinspektsioon praegu väga aktiivne kõikide riskide kontrollimisel.
Kui suur on tõenäosus, et neid seadusemuudatusi võib ka tegelikult vaja minna?
Ma ei tahaks väga uskuda, et see tõenäosus suur on. Aga selleks peab valmis olema. Tõenäosust on raske mõõta.
Kas uue majandustõusu korral võivad praegused ettepanekud uuesti muutmisele minna või arvestatakse neid tehes ka tulevaste langustega?
Kindlasti jäävad need kehtima, sest antud juhul on ju lihvitud nurkasid, et olla erakorralisteks majandusolukordadeks valmis.
Kommentaar
Priit Perens
Swedbank Eesti juhataja
Selle eelnõuga antakse valitsusele võimalus vajadusel kiiresti ja paindlikult reageerida, kui mõni Eestis tegutsev finantsinstitutsioon peaks riigi abi vajama. Mina hetkel sellist vajadust ei näe.
Aga et paljudes teistes Euroopa riikides on võimalused valitsuse kiireks sekkumiseks praegu juba loodud, on tegu igati loogilise sammuga.