Valitsus tahab Rail Baltica arendamiseks asutada Balti ühisettevõtte
22. september 2011, 14:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valitsus tegi kabinetinõupidamisel põhimõttelise otsuse jätkata Rail Baltica projektiga trassil Tallinn–Pärnu–Riia ja asutada teiste Balti riikidega koos ühine ettevõtte raudteeühenduse arendamiseks.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ütles valitsuse pressikonverentsil, et valitsus ootab Läti ja Leedu valitsuselt jõudmist samale positsioonile.
Valitsus otsustas, et Eesti poolt oleks ühise Rail Baltica arendusettevõtte asutaja riigile kuuluva Eesti Raudtee infrastruktuuriettevõte AS EVR Infra, sõnas Parts. Aastatel 2018–2019 võiks ühine ettevõte Partsi sõnul siirduda investeerimisfaasi, et oleks võimalik järgmise Euroopa Liidu finantsperspektiiviga saada Rail Balticale kahe miljardi eurone toetus.
Tema sõnul soovib Eesti valitsus alustada Läti ja Leeduga läbirääkimisi ühisettevõtte asutamise detailide üle. «Ei tahaks, et asi veniks üle sügise,» ütles Parts.
Valitsuskabinet volitas Partsi allkirjastama Läti transpordi ning Leedu transpordi- ja sideministriga vastastikuse mõistmise memorandumi Rail Baltica raudteeliini edasisteks arendustegevusteks, teatas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM).
Ministeerium alustab koostöös siseministeeriumi ning teiste ametkondadega raudteeliini teemaplaneeringute läbiviimist Eestis ning koostööd Läti ja Leedu ametkondadega.
Riik plaanib raudteeliini rajamiseks kaasata Euroopa Liidu 2014–2020 perioodi ning sellest järgmise finantsperioodi toetusraha. MKM koos rahandusministeeriumiga töötab lisaks välja võimalikud finantseerimismehhanismid Rail Baltica Eesti omafinantseeringu tagamiseks.
Briti konsultatsioonifirma AECOM-i Rail Baltica teostatavusuuringu lähteülesanne oli uurida Euroopa rööpmelaiuse ning võimalikult optimaalse marsruudiga raudtee rajamise võimalust Tallinnast Leedu ja Poola piirini. Lähteülesanne nägi ette, et raudtee oleks kahe rööpmepaariga ja elektrifitseeritud ning et seda saaks kasutada nii reisijate kui ka kaupade veoks.
Uuringust selgus, et projekti tasuvus sõltub peamiselt reisijate- ja kaubaveo mahust ning Euroopa Liidu (EL) toetusest. Eeldusel, et aastal 2030 sõidab Tallinna–Pärnu vahel ligikaudu 5000 reisijat päevas ja Pärnu Riia vahel 3500 reisijat päevas ning aastas liigub mööda kogu trassi umbes 13 miljonit tonni kaupa, oleks AECOM-i uuringu järgi EL-i toetuse olemasolul kogu projekt kasumlik.
728 kilomeetri pikkune Rail Baltica marsruut kulgeks AECOM-i hinnangul optimaalselt Poola piirini trajektooril Tallinn–Pärnu–Riia–Panevėžys–Kaunas. Reisirongil kulub selle vahemaa läbimiseks pisut rohkem kui neli tundi ning rongid väljuksid kuuel päeval nädalas iga kahe tunni tagant. Kaubarongid sõidaksid öösiti ja nendel kuluks vahemaa läbimiseks enam kui kümme tundi. Eeldusel, et rööpad kulgeks edasi Poola, jõuaks Varssavisse reisirong ligikaudu kuue tunniga.