Laenuraha peab paastueelarvet päästma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskerakondlased arvustasid eile teravalt valitsuse eelarvepoliitikat. Debati jooksul jõudis Toomas Varek (paremal) näidata Kadri Simsonile (vasakul) ja Kalle Laanetile (keskel) reformierakondlase Raivo Järvi joonistust endast, Ene Ergmast ja Toivo Tootsenist.
Keskerakondlased arvustasid eile teravalt valitsuse eelarvepoliitikat. Debati jooksul jõudis Toomas Varek (paremal) näidata Kadri Simsonile (vasakul) ja Kalle Laanetile (keskel) reformierakondlase Raivo Järvi joonistust endast, Ene Ergmast ja Toivo Tootsenist. Foto: Priit Simson

2009. aasta eelarve vajub paratamatult suurde puudujääki, mistõttu peab riik ots otsaga kokku tulekuks kasutama varem kogutud reserve, võtma laenu ja andma välja võlakirju.


Suure tõenäosusega ei pääse valitsusliit tuleval aastal ka järjekordse negatiivse eelarve tegemisest, sest vastasel juhul lükkub taas edasi euro tulek. Sellise sõnumi ütlesid riigikogus enne eelarve kinnitamist välja nii koalitsiooni- kui opositsioonisaadikud.

Samas ilmutas võimuliit valuliselt sündinud eelarvet vastu võttes tavatut ühtsust – dokument, mis lubab riigil tuleval aastal kulutada 96,7 miljardit krooni, kogus eile pärastlõunal tervelt 60 reformierakondlase, sotsiaaldemokraadi ning Isamaa ja Res Publica Liidu liikme toetuse. 29 vastuhäält tulid Keskerakonna ja Rahvaliidu poliitikutelt.

Tasakaal vaid paberil

Kui peaminister Andrus Ansip rõhus parlamendi infotunnis sellele, et tegu on optimaal­se ja tasakaaluka eelarvega ning uute kärbete järele ei pruugi vajadust olla, siis mõni tund hiljem räägiti riigi rahalisest seisust vaid mornil toonil.

Riigikogu liikmed pakkusid tulevikus terendava defitsiidi suuruseks 4,5–10 miljardit krooni.
Reformierakondlane Jürgen Ligi tunnistas, et eelarve on tasakaalus vaid paberil, mistõttu tuleb seda kindlasti tekkiva rahapuuduse tõttu korrigeerida.

«Mida rutem, seda parem. Teistpidi: mida hiljem, seda täpsem. Kärpimine on ju aasta alguse otsustega lihtsam,» ütles rahanduskomisjoni juhtiv Ligi vastuseks küsimusele, millal koalitsioon miinuseelarvega välja tuleb.

Kasutusele tulevad tagavarad

Juba jaanuaris peab tema sõnul hakkama tegelema seadusemuudatustega, mis aitavad vähendada eelarve jäikust. «Mitte üheski tuluartiklis ei ole järgmisel aastal mingit kindlust. Vara müügi osas on sel aastal tugevalt eksitud,» tunnistas Ligi.

«Eestile on väga tähtis, et majanduslangus ja defitsiit ei oleks pikaajalised, aga ohud on väga püsti. Sellega võrreldes on palgalangused või investeeringute ärajäämised täiesti tühi asi, kui vaadata, mis ohud on maailmamajanduses meie suunas teel,» ennustas ta veelgi pessimistlikumate prognooside tulekut.

Ligi väitel on ilmselt vältimatu ka laenu võtmine ja rahatagavarade mängupanek. «Reservide olemasolu on tohutult tähtis meie mainele, meil on üks usaldusväärsust toetav näitaja – madal laenukoormus,» rääkis ta.

2009. aasta eelarve tulud on 96,5 miljardit krooni, sellest 12,3 miljardit krooni on Euroopa Liidu vahendid. Kulud on 97,2 miljardit krooni ja reaalne kulude maht 96,7 miljardit krooni, võttes arvesse riigikogus tehtud lisakokkuhoidu.

Arvamused enne eelarve lõpphääletust

Eiki Nestor
SDE

On selge, et järgmisel aastal ületavad Eesti riigid kulud tulusid vähemalt kuue miljardi krooniga või kuskile sinna kanti. Selgeltnägijatele tahaks ma vastu vaielda ja öelda, et tänaseks ei ole veel selge, et puudujääk jääks näiteks suurusjärku kaheksa miljardit krooni.
Küsimus, millele tuleb kaunis ruttu vastata, on, millega katta puudujääk. Sotsiaaldemokraatide meelest ei oleks tark tegu kogu puudujääki katta 2009. aastal reservidest, vaid valitsusel tuleks võimalikult kiiresti otsustada, kas emiteerida võlakirju või võtta laenu. Mida hiljem me seda teeme, seda keerulisemaks läheb... Üheselt tuleb ära otsustada, et tulumaksureformi kuni euro tulekuni ei tehta.

Tarmo Mänd
Rahvaliit

Võtan julguse tuletada meelde: koalitsioonil on hetkel ka veel võimalus eelarve korraks peatada ja kulusid korrigeerida, aga ma tean, et selleks ei ole poliitilist tahet. Valitsus on külvanud segadust riigis, ettevõtjate hulgas, inimeste hulgas, tekkinud on kindlusetuse tunne. Omavalitsused võivad sattuda analoogsesse olukorda järgmine aasta ja see on palju halvem lugu.

Kõige paradoksaalsem on see, et koalitsioonipartnerid ise ütlevad, et asi ei ole õige. Inimesed teevad seda, millesse nad ei usu. Selle kõige taustal me ei pea võimalikuks eelarve poolt hääletada. Presidendil on võimalus hinnata eelarve vastavust põhiseadusele ja anda veel koalitsioonile võimalus asja muuta.

Vilja Savisaar
Keskerakond

Reformierakonna juhitud koalitsioon seadis eelarve koostamisel esiplaanile kemplemise oma valimislubaduste nimel, kuid jättis tagaplaanile riigi huvid. Eelarve tegemine käis üldsuse eest varjatuna ja salaja. Keskerakond oli valmis koalitsiooni eelarve tegemisel abistama, kuid sellest ei olnud võimupoliitikud huvitatud.

Eelarve tegijad eirasid majanduse olukorda ning puistasid käisest numbreid ja prognoose, mis osutusid alati valeks. Peaminister Andrus Ansip pakkus oma soovunelmaid tõe pähe. Valitsus on kaotanud oma usaldusväärsuse reaalse majandussituatsiooni hindamisel ning vastavalt tegutsemisel. Seetõttu ei võta keskfraktsioon ka vastutust.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles