Kuigi Eesti elanike sissetulekud suurenevad jätkuvalt, on tarbimiskulutuste kasv sissetulekute kasvust poole väiksem.
Ettevaatlikud ostjad süvendavad langust
/nginx/o/2016/02/22/5072545t1h7e51.jpg)
10. detsember 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kirjeldas Eesti majanduse 3,5-protsendilist langust kolmandas kvartalis ja inimeste käitumist rahandusministeeriumi makromajanduspoliitika osakonna juhataja Andrus Säälik.
Lisaks ei soosi pankade laenupoliitika kinnisvarasse panustamist ning kindlustunde vähenemine pärsib omakorda majanduskasvu taastumist. Teisisõnu käituvad inimesed nii, nagu majanduslanguse ajal käitutakse.
Statistika näitab, et pea kõike tarbitakse vähem kui aasta tagasi, ainult kulutused eluasemele, tervishoiule, haridusele ja vabale ajale on suurenenud. Analüütikud ennustavad, et selline ettevaatlik käitumine jätkub ka lähiajal.
Eesti Panga rahapoliitika osakonna juhtivspetsialist Marek Lambing tõdes, et tarbijad laenavad nüüd tunduvalt vähem. Teiseks on vähenenud investeerimine.
«Seetõttu on kõige tugevamalt tundnud langust kaubanduse, finantsvahenduse ja ehitusega seotud tegevusalad,» viitas Lambing raskeimas seisus olijatele. «Järgnevate kvartalite jooksul on oodata välisnõudluse nõrgenemist ning seega paraku ka Eesti majanduse languse kiirenemist.»
Analüütikute sõnul näitabki Eesti majandus ulatusliku kokkutõmbumise märke. Danske Marketsi vanemanalüütik Violeta Klyviene teatas meedias, et prognoosib neljandas kvartalis Eesti SKT languseks üle viie protsendi ja kogu aasta peale umbes 2,4 protsenti. Järgmisel aastal võib majanduslangus olla koguni nelja protsendi piires.
SEB analüütiku Ruta Eieri sõnul ei tule majanduslanguse kiire süvenemine enam üllatusena. Ehkki sisemaine tarbimine on järsult kukkunud, ei tõlgenda Eier kolmanda kvartali suurt langust siiski ainult negatiivsena.
«Rasked ajad panevad ettevõtjaid pingutama, aitavad efektiivsust tõsta ning majandusstruktuuri muuta, mis on võtmeks uuele majanduskasvu perioodile,» rõhutas ta. Kolmandas kvartalis oli Eieri väitel ka Eesti jaoks veidi positiivseid tendentse: ekspordi kasvu tempo suurenes hoolimata maailmamajanduse jahenemisest.
«Loomulikult on arvata, et järgmise aasta järsk nõudluse vähenemine välisturgudel ei jäta ka meie ekspordile jälge jätmata,» nentis ta samas.
Eieri sõnul peaks ka riik praegu teatud tuge pakkuma, enim mõju oleks kasvu turgutamisel. «Kolmandas kvartalis kasvaski tegelikult veel vaid riigisektor, riigi investeeringud ning primaarsektor – põllumajandus, metsandus, kalandus,» tõdes ta.
Kokku andsid need tegevusalad statistika järgi aga vaid 16 protsenti kogu majanduse lisandväärtusest. «Nii et praegu hoiab riigisektori nõudlus teatud määral sisemaist nõudlust ülal.»