Stubb: soomlased on eurousku protestandid

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Alexander Stubb
Alexander Stubb Foto: SCANPIX

Soome eurominister Alexander Stubb väljendas «ettevaatlikku optimismi», et euroala valitsused leiavad varsti lahenduse Soome tagatisnõudele Kreeka abis osalemiseks, eemaldades suure takistuse uue rahvusvahelise päästepaketi teelt.

«Ma olen ettevaatlikult optimistlik, et asi lahendatakse koos terve Kreeka paketiga paari päeva jooksul,» ütles Stubb Londonis Financial Timesile.

Soome söakas seisukoht on üks peamisi põhjuseid, miks 21. juulil kokkulepitud 109 miljardi eurone Kreeka abi nr 2 seni veninud on.

Kui Soome tagatist tahtma hakkas, andsid näiteks Austria ja Holland kohe mõista, et sama soov oleks neilgi. Kõrged euroametnikud palusid neil «vaiksemaks võtta».

Juhid osutasid sellele et Soome on eriline juhtum, kuna tagatis oli värskeltvalitud koalitsioonivalitsuse koospüsimise üks põhitalasid.

Stubb ütles: «Ma saan asjast niimoodi aru, et läbirääkimised lähevad hästi. Tuleb selline tagatis, mis rahuldab nii Soomet kui ka teisi euroala riike.»

Stubbi eelaimdust näis eile kinnitavat ka ELi õigusvolinik Viviane Reding, kes ütles Prantsuse raadiole, et lähipäevil jõutakse kokkuleppele.

Stubbi sõnutsi võttis Soome Kreeka ja ka teiste Lõuna-Euroopa riikide suhtes karmi seisukoha osalt ka seetõttu, et elas ise 1990. aastate alguses üle kohaliku pangandussektori rappumise ja tuli sellest välja võidukana.

«Me tulime kriisist välja karmide meetmetega ja hoides reeglitest kinni. Ja seepärast me arvame: ka teised saavad sellega hakkama! Me seisame kõrge moraali eest,» ütles ta.

«Soome nõuab tagatist seetõttu, et tunnetab, kuivõrd sügavalt ebaõiglane on see, et euroalas ei anna kõik oma panust. Meie soomlased oleme «eurousku». Me oleme protestandid. Kui me midagi teha lubame, siis me seda ka teeme. Kui meil on mingid reeglid, siis me peame neist kinni.»

Ta ütles, et kriisilahendus peaks võtma tihedama poliit- ja majandusliidu kuju, milles lepitaks  kokku Euroopa valitsuste ühiskonverentsil, kus osaleksid kõik 27 liikmesriiki – võis siis 17 euroala maa kitsam seltskond.

«Tuleb enda ees aus olla,» ütles Stubb. «Valikuid on kaks: kas sügavam integratsioon koos karmide reeglitega – või hüvasti euro! Kas poliitliit toimiks? Kindlasti oleks see praegu raske. Väga raske, ilmselt. Aga teist teed, mis edasi viiks, ei ole.»

Copyright The Financial Times Limited 2011. 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles