Euroopa Keskpanka ja maailma finantsturgusid raputas Saksamaa esindaja Jürgen Starki ootamatu otsus lahkuda asutuse juhatusest, mis osutab süvenevale lahkmeelele euroala võlakriisiga võitlemise küsimustes.
Sakslase äkiline lahkumine raputab Euroopa Keskpanka
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eriliselt tõi Starki lahkumisavaldus rambivalgusse vastuolud keskpanga võlakirjaostude programmi ümber, mis laienes augustis Itaalia ja Hispaania riigivõlakirjadele. Saksamaal ollakse pahased, et EKP on ületanud oma traditsioonilise inflatsiooniga võitlemise rolli piirid.
Starki otsus tuli Euroopa rahaliidu jaoks hellal ajal: parasjagu üritatakse kaasata eraviisilisi võlausaldajaid Kreeka päästmise operatsiooni, mis aga süvendab veendumust, et euroala nõrgim lüli on pankroti veerel.
Kaks halba uudist korraga – Starki lahkumine ja Kreeka pankroti jutud – kukutasid euro dollari suhtes kuue kuu rekordmadalusse, «pelgupaik-riikide» võlakirjade tootlused sulasid aga väiksemaks kui iial varem.
Financial Timesi ja Londoni börsi globaalne FTSE indeks kukkus koguni 3,07 protsenti, 10-aastaste Kreeka riigivõlakirjade tootlused püstitasid aga enam kui 19,5 protsendiga järjekordse kõigi aegade rekordi.
10-aastaste Saksa riigivõlakirjade tootlused langesid samas ajalooliselt madala 1,77 protsendi tasemele. Sama pikkade USA võlakirjade tootlused kukkusid 1,91 protsendi peale, mis on 60 aasta madalaim seis. 10-aastaste Suurbritannia võlakirjade tootluste kukkumist kogunes 9 baaspunkti, tulemuseks 2,26 protsenti tootlust.
«Tootlused võivad olla madalamad, kui te ette kujutate – ja kauem, kui arvaksite,» ütles Société Générale’i valuutaanalüütik Kit Juckes. «Aga sellised asju ei juhtuks, kui inimesed ei valmistuks millekski kohutavaks.»
Starki lahkumine, kes oli rahandusringkondades tuntud kui häälekas pistrik, tähendab tohutut poliitilist dilemmat kantsler Angela Merkelile – ja just hetkel, mil viimane üritab oma tõrksatele kristlikest demokraatidest toetajatele auku pähe rääkida, et Saksamaa suurendaks finantstagatisi euroala partneritele.
«Hullemat ajastust kantsleri jaoks on raske ette kujutada,» ütles üks Berliini poliitiline vaatleja. «Nüüd peab ta ütlema küll midagi väga jõulist ja veenvat, et alamkoja rahva toetust võita.»
Paljude Saksa konservatiivide silmis oli Stark ainus mees, kes EKPs kindlat kurssi hoidis. Kristlike demokraatide ärinõukogu president Kurt Lauk ütles, et Starki lahkumine on EKP jaoks «dramaatiline häirekell», mis asutust «tagasi õigele teele kutsub».
Stark oli algusest peale EKP võlakirjaostude programmi vastu, kuid jäi siiski eilseni panga presidendile Jean-Claude Trichet’le truuks. EKP pressiteates tuuakse Starki lahkumise selgituseks «isiklikud põhjused», kuid tema mõtteviisiga tuttavate isikute hinnangul on tegelikuks tagamaaks sügav mure EKP – ja ka teiste maailma keskpankade – tegevuse pärast.
Stark olevat plaaninud oma tagasiastumist juba nädalaid – ning ajastanud selle nii, et järeltulija jõutaks paika panna käesoleva aasta lõpuks ehk üsna pea pärast seda, kui itaallane Mario Draghi 1. novembril Trichet’ toolile istub.
Stark on juba teine sakslane, kes tänavu EKP nõukogust välja astub. Veebruaris taganes nii sealt kui Saksa keskpanga presidendi kohalt Axel Weber, kes sattus sügavasse vastuollu EKP strateegiaga.
EKP ütles, et Stark jääb oma kohale kuni asemiku leidmiseni. Starki 8-aastane ametiaeg oleks lõppenud alles 2014. aasta mais.
Eeldatavasti tõuseb Saksa kandidaadiks Starki kohale rahandusministeeriumi riigisekretär Jörg Asmussen. Teda peetakse küll ülimalt kompetentseks isikuks, kuid rahapoliitikas on ta lõdvem. Ühtlasi on ta opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku partei silmapaistev liige.
Copyright The Financial Times Limited 2011.