Andrus Karnau: viies hääl keskpangas
9. september 2011, 11:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Asjata oleks otsida teisipäevastest hääletustulemustest vandenõu. Need kõnelevaid vaid sellest, et Eesti Panga nõukogu koosneb väga erineva tausta ja maailmavaatega inimestest.
Rahandusminister Jürgen Ligi puhul oli juba varem teada tauniv suhtumine poliitikupingilt tulevasse Eesti Panga presidenti. Mulle oli üllatus, et nendel väljaütlemistel oli ka kaalu.
Miks Eesti Panga nõukogu liikmed esitasid just need neli inimest kandidaatideks ja miks nad hääletusel sellise valiku tegid, on väga keeruline öelda, sest peale Irene Kulli pole keegi oma eelistusi või motiive avanud.
Kull oli ka ilmselt oma soosiku poolt esimeses voorus ja tõenäoliselt liikus järgmises voorus tema toetus Ardo Hanssonile neljandaks hääleks. Aga kuidas hääletasid ülejäänud seitse nõukogu liiget, on saladus. Võib oletada, et reformierakondlane Valdo Randpere andis hääle Ligile, aga see ei pruukinud ka nii olla, kui meenutada, kui põlglikult suhtus Ligi kodualuse maa maksust vabastamisse.
Nelja kandidaadi nimesid nähes arvasin, et Hansson ja Andres Sutt võtavad oma sarnase tausta ja omaduste tõttu üksteiselt hääli ja annavad seega võidu Ligile. Ma eksisin. Tulemus oli vastupidine ning Sutt ja Ligi võtsid teineteiselt hääli, olles ühte tüüpi kandidaadid.
Neid ühendab pikaajaline kuulumine siinsesse võimueliiti. Hääled hajusid seega kandidaatide vahel, kellest võis eeldada, et Eesti Panga juhtimises ja tegevuses suuri muutusi ei tule. Eriti kui toonitada seda, et Sutt oli kaheksa aastat keskpanga asepresident, olles vastutav ka sel ajal, kui pank oleks pidanud ohjeldama kasvavat laenubuumi.
Hanssoni teeneid Eesti majanduse hea käekäigu ees on võimatu alahinnata. Ta oli üks rahareformi komitee liige, kes soovitas valuutakomiteel põhinevat Eesti krooni. Võib öelda, et Hansson päästis ka Ligi ja Andrus Ansipi naha, sest kriisi haripunktil sai valitsus kasutusele võtta stabiliseerimisreservi kogunenud 3,5 miljardit krooni. Nimetatud reserv on samuti valuutakomitee osa.
Hanssoni nõrkuseks on suurte organisatsioonide juhtimise kogemuse puudumine. Ta ise ütleb, et juhib 25-liikmelist analüüsirühma, Eesti Pangas on aga üle 250 töötaja. Sutil ilmselt ei oleks probleeme Estonia puiestee hiigellohe tüürimisega. Aga kogemuse puudumine ei tähenda, et ta ei võiks hakkama saada.
Eesti Panga nõukogul tuleb valida muudatuste ja status quo vahel. Võib-olla on viies hääl Hanssonil juba olemas, sest ma ei tea, mis arvamusel on kaks panganõukogu liiget, kes toetasid Ligit. Võib-olla tuleb viienda hääle üle kauplema hakata ja Sutil on telgitagustes suurem kogemus.