Eestist eksporditi 2011. aasta juulis kaupu jooksevhindades 933 miljoni euro väärtuses ja imporditi Eestisse 1 miljardi euro eest. Masinad ja seadmed moodustasid juulis Eesti koguekspordist 32 ja -impordist 31 protsenti.
Juuli kaubavahetusest moodustasid masinad ja seadmed ligi kolmandiku
9. september 2011, 08:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta juuliga võrreldes kasvas tänavu juulis Eesti kaupade eksport 34 protsenti ja import 38 protsenti, teatas statistikaamet. Impordi kiirem kasv võrreldes ekspordiga suurendas ka kaubavahetuse puudujääki. Kui 2010. aasta juulis oli kaubavahetuse puudujääk 35 miljonit eurot, siis tänavu juulis 81 miljonit eurot.
Kui möödunud aasta juulis moodustasid masinad ja seadmed Eesti kaubavahetusest ligi neljandiku, siis tänavu juulis juba kolmandiku. Masinate ja seadmete osatähtsus Eesti kaubavahetuses oli suurem viimati 2005. aasta oktoobris.
Juulis eksporditi kõige rohkem masinaid ja seadmeid (32 protsenti Eesti koguekspordist), mineraalseid tooteid, sh bensiin, kütteõlid, elektrienergia (15 protsenti) ning metalle ja metalltooteid (9 protsenti).
Oluliselt mõjutas Eesti koguekspordi suurenemist masinate ja seadmete väljavedu, mis võrreldes eelmise aasta juuliga kasvas ligi kaks korda (91 protsenti). Ekspordi kasvu mõjutas ka mineraalsete toodete ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveo suurenemine (vastavalt 28 protsenti ja 24 protsenti). Veidi vähenes transpordivahendite väljavedu (3 protsenti).
Juulis imporditi enim masinaid ja seadmeid (31 protsenti Eesti koguimpordist), mineraalseid tooteid (15 protsenti) ning põllumajandussaadusi ja toidukaupu (10 protsenti). Nii nagu ekspordi puhul, mõjutas ka Eesti koguimpordi suurenemist masinate ja seadmete sissevedu, mis võrreldes 2010. aasta sama kuuga kasvas ligi kaks korda (83 protsenti). Impordi kasvu taga olid ka mineraalsete toodete ja transpordivahendite sisseveo suurenemine (vastavalt 28 protsenti ja 49 protsenti).
Ekspordi sihtriikide seas oli juulis esikohal Rootsi (18 protsenti Eesti koguekspordist), järgnesid Soome (14 protsenti) ja Venemaa (12 protsenti). Nii Rootsi kui Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning puitu ja puittooteid, Venemaale mehaanilisi ja elektriseadmeid. Võrreldes möödunud aasta juuliga suurenes kõige rohkem eksport Rootsi ja USA-sse (vastavalt 72 ja 31 miljoni euro võrra).
Kõige rohkem imporditi kaupu Rootsist ja Soomest (mõlema osatähtsus 13 protsenti Eesti koguimpordist) ja Saksamaalt (11 protsenti). Enim imporditi neist riikidest elektriseadmeid. Eelmise aasta juuliga võrreldes suurenes sissevedu kõige rohkem Rootsist ja Leedust (vastavalt 54 ja 31 miljoni euro võrra).
Juuniga võrreldes vähenes juulis kaupade eksport 2 protsenti, import aga veidi suurenes (1 protsent). Eelmise kuuga võrreldes vähenes eksport juulis teist kuud järjest. Samuti näitab Eesti Konjunktuuriinstituudi koostatav ettevõtjate ja tarbijate kindlustunnet kajastav majandususaldusindeks viimastel kuudel langustrendi. Eurostati andmetel on sama näitaja languses ka Eesti peamistes partnerriikides — Soomes ja Rootsis.