Põhja prefektuuri majanduskuritegude talituse juht Rain Kuus rääkis, et tänasel autode järelturul on valdavalt üldteada, et odomeetri näit reeglina ei kajasta auto tegelikku läbisõitu, vaid on pigem dekoratiivne element auto juures.
Politsei: odomeeter on pigem dekoratiivne element
8. september 2011, 16:16
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Odomeetri nn kerimine ükskõik kummale poole iseenesest süütegu ei ole,» ütles Kuus. «Nii nagu igaüks võib oma autol lasta teenustasu eest vahetada istmekatted, võib ta ka odomeetri näidu endale meelepäraseks kerida.» Ta lisas, et kasutatud auto ostu-müügi puhul on tehingu objektiks ikkagi auto, mitte odomeetri näit.
«Kasutatud auto turuhinna kujundab eelkõige tema tegelik tehniline seisukord, millega ostjal on õigus ja kohustus enne tehingu sooritamist tutvuda,» märkis ta. «Läbisõit aitab küll võimalikku tehnilist seisukorda hinnata ning kujundab ka mingil määral seeläbi auto hinda, kuid tegelikust läbisõidust väiksem odomeetri näit ei muuda auto pealevaadatavat ja käegakatsutavat kulumisastet.»
Politseiniku hinnangul saab kelmusest rääkida üksnes neil juhtudel, kui süüdlane saab varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel ehk ostja viiakse eksimusse, mille tagajärjel teeb ta varakäsutuse.
See tähendab, et ühelt poolt müüja kerib näitu tagasi või laseb seda kellelgi teha eesmärgil viia ostja seeläbi eksimusse ja teiselt poolt just odomeetri näit on see asjaolu, mille pärast ostja auto ostu eest tasub.
«Seega üksnes müüjapoolne odomeetri nn kerimine eeltoodud kaalutlustel ei moodusta veel kelmuse koosseisu,» ütles Kuus.
Ta lisas, et kuivõrd tänasel autode järelturul on valdavalt üldteada, et odomeetri näit reeglina ei kajasta auto tegelikku läbisõitu, vaid on pigem dekoratiivne element auto juures, siis praktikas ei ole see ka ilmselt ostu-müügi tehingu põhiargumendiks.
«Raha makstakse ikkagi auto, mitte odomeetri näidu eest,» lausus ta. «Seda näitab ka väga vähene ebaõige odomeetri näiduga kasutatud autode ostjate pöördumine õiguskaitseorganite poole – hinnanguliselt paar avaldust aastas. Seega on makstud reaalselt ikkagi auto, mitte odomeetri näidu eest.» Need kriminaalasjad on lõpetatud kas kuriteokoosseisu puudumise tõttu või siis kahtlustatava tuvastamatuse põhjusel.
Kuus seletas, et auto ost-müük allub võlaõiguslikele suhetele ning vastavalt sellele on ostjal tehingujärgsete pretensioonide korral õigus müüja vastu esitada oma seaduslikke nõudeid.
«Siiski soovitame inimestel, kes kasutatud auto ostavad, kahtluse korral odomeetri näitu automargi ametlikus esinduses enne tehingut kontrollida,» ütles Kuus.
Eilne ETV saade «Pealtnägija» tegi eksperimendi, millega tõestas, et mitmed soliidsed firmad müüvad vale odomeetri näiduga kasutatud autosid.