Vitsur: majanduskasvu taastumine oli kunstlik
8. september 2011, 13:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hiljutine maailma majanduskasvu taastumine oli kunstlik, arvab Arengufondi ekspert Heido Vitsur. Kuna nüüd on riikidel majanduse turgutamise raha otsa saanud, siis ähvardab uus langus, millest ei jää puutumata ka Eesti.
Mõne aasta eest maailmamajandust tabanud kriis ei ole üldse läbi saanud, ütles Vitsur. «Kui vaatame praegu kogu maailma majanduskasvu, siis peame tunnistama, et see kasvu taastumine oli kunstlik,» selgitas ta. Taastumine toimus eksperdi sõnul tänu tohutusuurtele krediidisüstidele nii pankadesse kui eelarvetesse mõlemal pool ookeani. Rahasüstid tekitasid nõudluse, mis ergutas ka Eesti eksporti ning selle kaudu majanduskasvu. «Nüüd on see raha lihtsalt ära kulutatud,» nentis Vitsur.
Mis maailmamajandusega edasi saab, on tema sõnul väga keeruline prognoosida, sest see sõltub ennekõike poliitikutest nii Euroopas kui USAs, mitte ettevõtetest. USAs on negatiivse stsenaariumi realiseerumise tõenäosus siiski väiksem. «Ühendriikide kaks erakonda lepivad omavahel siiski kindlasti kergemini kokku kui 27 ELi liikmesriiki, mis on tunduvalt erinevamad kui USA erakonnad,» märkis Vitsur.
Kui maailmamajandusel läheb halvasti, siis ei jää sellest puutumata ka Eesti. Vitsuri sõnul võib olla põhjendatud tööandjate keskliidu eile hoiatus, et rahandusministeeriumi majandusprognoos on liiga optimistlik. «Nemad [tööandjad] näevad tulevikku paremini läbi oma tellimuste,» lausus ta.
«Valitsus peab mõtlema sellele, kuidas tsüklivastast majanduspoliitikat rohkem rakendada,» rõhutas Vitsur. «Praeguses olukorras peaks olema kriisieelarve, mis on mingil määral majandust toetav.»
Majandust toetav eelarve tekitab nõudluse, mis ennekõike loob töökohti ja teiseks toob eelarvesse raha tagasi, selgitas ekspert. «Mitte niivõrd maanteele asfalti laotamine, aga näiteks linnatänavatele äärekivide panemine, mille puhul töömaht on suur ja saab leida rakendust paljudele inimestele,» selgitas ta, missugused riigi investeeringut majandust kriisi ajal toetavad. Klassikaline näide on Vitsuri sõnul see, kui Chicagos ehitati käsitööna valmis järve kaldapealne. Selleks kulus palju tööjõudu. Tööd saanud inimestele ei pidanud maksma abiraha ning samas nende palgast laekus riigile maksudena suur osa tagasi.
Tänu madalale riigivõlale on Eesti Vitsuri sõnul üks väheseid riike maailmas, mis saab endale praegu lubada majanduse toetamist avaliku sektori eelarve kaudu. «Selle tõttu võime riskida sellega, et arvestame [riigieelarve planeerimisel] mõneprotsendise majanduskasvuga,» ütles ta, kommenteerides tööandjate keskliidu üleskutset lähtuda eelarve koostamisel stsenaariumist, mille kohaselt majanduskasv on null. «Nullkasvu variandist minu arvates ei tuleks lähtuda, aga siiski tuleks 1 või 1,5 protsenti loodetavast kasvust igaks juhuks maha kärpida,» märkis ekspert. Kui riigi kulusid liiga palju kärpida, siis tööpuudus suureneb eelarvesse laekub vähem raha ja samas selle kulud sotsiaaltoetuste tõttu kasvavad, selgitas ta.
Veel rõhutas Vitsur, et Eesti majandus ei saa loota ainult välisinvesteeringutele. «Me loodame, et Soomest ja Rootsit siia ületulevad ettevõtjad teevad Eesti rikkaks, annavad meile tööd,» nentis ta. Nii tipptasemel töökohad aga Eestisse ei tule ning kasum läheb riigist välja. Ka ei ole rahvusvahelised ettevõtjad huvitatud Eesti haridussüsteemi arendamisest ja sotsiaalprobleemide lahendamisest. Nad kasutavad ära selle, mis Eestis olemas on, aga nende eesmärk pole midagi ümber korraldada, tõdes Vitsur.
Välisinvesteeringutest võib tema sõnul küll olla väga palju kasu, aga seda teatud määrani. «Keskliigasse pääseb välisinvesteeringute abil küll, aga sealt välja esiliigasse tõusmiseks on vaja enda rahvuslikku tugevust,» lausus ekspert.