Koolijuht: hariduse keskmes peaks olema laps

Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juht Kersti Nigesen Foto: Peeter Langovits

Marketingi Instituudi juhi Anu-Mall Naaritsa sõnul seisab paljudel üldhariduskoolidel ees tõsine vajadus oma väärtusi ja eristuvust tugevamini turundada, ainult nii on võimalik säästa oma kooli kadumisest. Vanalinna Hariduskolleegiumi asutaja ja juhi Kersti Nigeseni sõnul on aga väärikas käsitleda haridust mitte ostu- müügi objektina, vaid inimeste vaheliste suhetena, mida mõtestab hoolivus ja tõe taotlus.

Põhimõtteliselt juhib Anu- Mall Naaritsa oma artikliks hariduse turundamisest tähelepanu olulisel probleemile. Tõesti ei ole ükskõik, kelle kätesse me oma laste kasvatuse usaldame ja mida nendega koolis tehakse, või vähemalt pole see ükskõik nendele vanematele kellele lapse käekäik korda läheb ning kes peavad ennast vastuavaks lapse tuleviku eest.

Arvan, siiski et turundusprisma iseenesest pole hariduse käsitlemiseks sobivaim.  Käsitledes haridust turundamisparadigmas nihkub tähelepanu keskmesse kool, mitte laps. Aktualiseerub koolide konkurentsis püsimine ja nende «erilisus» .

Lapsed muutuvad taolise lähenemise korral vahendiks, et «kooli käigus hoida.» Sellesse konteksti kuulub ka koolide päästmise vajadus.

Tegelikult ei huvita meid ju lastevanematena kool, vaid lapse käekäik. Enamus, vanemaid peavad otstarbekaks, et laps omandaks hariduse just koolis käies.

Samal ajal kasvab vanemate hulk, kes peavad oluliseks ise aktiivselt osaleda oma laste õppes kuni sinna maani, et on täiesti tõsiselt võetavaid vanemaid, kes peavad oluliseks õpetada oma lapsi kodus.

Eriti aktualiseerub koduõpe ühiskonnas, kus teisenevate väätuste taustal jääb kool on ükskõikseks. Ehk teisi sõnu: kool, mis ei toeta vanemate prioriteeti laste kasvatamisel võõrandub. Nii on mõistetav, et vanematel pole alust usaldada kooli mis ei määratle ennast väärtusruumis.

Taolises olukorras aitab koduõpe säilitada väärtuspõhised personaalsed suhted oma lastega, õpetab lapsi oma elu mõtestama ümbritsevas tegelikkuses ning loob eeldused toimetulekuks olemasolevas reaalsuses.

Samal ajal ühiskonnale ja vanematele, kelle jaoks aktualiseerub konkurentsivõime globaliseerunud maailmas on oluline väärtustolerantsile ja teadmistele orienteeritud haridussüsteem. (Koolihariduse efektiivsust mõõtva PISA testi tulemused korreleeruvad õpilase tulevase majandusliku edukuse ja ühiskondliku positsiooniga.)

Kooli võõrandumine ei ole siiski paratamatu nähtus. Vanematel on õigus osaleda kooli korralduses, põhiseaduse paragrahv 37 ütleb, et vanematel on otsustav sõna lapse hariduse valikul. Tänane erakooliseadus ja koolide rahastamise skeem annab väga head võimalused vanematele oma tõekspidamiste vastavate koolide ülesehitamiseks.

Teisest küljest näitas tänane esimeste klasside komplekteerimisel ilmnenud kriisisituatsioon , et impersonaalne kool ei rahulda pea mitte kedagi. Siiani on vanemad huvitatud oma laste käekäigust, mitte vaid koolikohast ja see seab koolidele tõesti ülesande ennast defineerida, et teha võimalikuks valiku. Eriti oluline on see multikulturaalses ühiskonnas, kus ei saa loota, et eksisteeriks üks, kõikidele sobiv lahendus.

Nii või teisiti on ometi ühendav joon, mis peaks läbima kõiki üks- kõik kui erinevaid koole kui kasvatus ja haridusasutusi: so orienteeritus isikule, vabale tahtele ja personaalse alge hoidmisele, õpilase vajaduste ja taotluste arvestamisele. See on ka VHK kogemus.

Muidugi on oluline ka koolijuhtimises teatud professionaalsus, organisatsiooni struktuur ja kooseis; juhtimisalane korraldus. Seda saab õpetada ja vahendada. Kuid olulisem on intentsioon, mille raames tegutsetakse: eesmärkide, tegutsemisprintsiibid ja hindamiskriteeriumid ; missjooni tunnetus ja visioon, mille kaudu vanematel tekib ettekujutus sellest, kas kool nende tõekspidamistele vastab või mitte.

Kindlasti saab ärimees kõike ülaltoodut ka pakutavaks kaubaks, mis turundamise aluseks, lugeda. Ometi on oluline, et koolis ei teenindataks vaid õpetataks ja kasvatataks.